Möönan, et alati pole see tahtlik. Võib jääda ilma tööst, võib olla ajutiselt raske, võib olla muid põhjuseid, kus ka teine pool ei võimalda näiteks lapsega normaalselt suhelda vms. Aga lõppude lõpuks räägime me kahest täiskasvanust, kes ei suuda omavahel täiskasvanute kombel kokku leppida, kuidas last pärast kooselu lõppemist kasvatada. Kõige mõtlemapanevam on näidete hulk, kus üks vanem keeldub lapsele elatist maksmast seetõttu, et teine vanem ei luba lapsega kohtuda. Seega mõjutavad vanemad teineteist vastastikku, üks majanduslikult ja teine emotsionaalselt, keelates kontakti lapsega. See on nõiaring. Ja ometi on kannataja mõlemal puhul laps, keda vanemad omavaheliste suhete klaarimisel ära kasutavad. Vihas ununeb, et vanematel ei ole mitte ainult kohustus oma lapsi kasvatada ja nende eest hoolitseda, vaid neil on selleks ka õigus.