Juhtkiri: Laenulapsepõlv
Hätta sattunud võtsid võlgu neilt, kes andsid. Protsendid olid suured ja peidetud tasud teinekord samuti. Juriidiliselt polnud midagi ette heita: kui inimene kirjutab vabast tahtest millelegi alla, ei ole riigil põhjust tema tahtele vahele astuda. Niisugune on täiskasvanulik mõtteviis. Igaüks vastutab oma tegude eest ise.
Iseotsustamine ei osutunud jõukohaseks kümnetele tuhandetele inimestele. Eri andmeil on kiirlaenu andjate abi kasutanud 120–180 000 inimest. Neist on jäänud maksmisega hätta 34–50 000. Suured käärid hinnangutes näitavad, et riigil pole kiirlaenuturust õiget ülevaadet. Igal juhul on probleemsete laenude osakaal ülisuur ja viitab ühele: väga paljudel klientidel pole aimugi, kuidas raha protsentidega tagasi maksta. Võeti laenu, sest parasjagu oli vaja ja lootuses, et küll tulevik selgust toob.
Pole küsimust, kumb lepingupool on tugevam. Ühel pool on põhjaliku lepingu koostanud finantsistid ja juristid, teisel pool inimene, kes kas ei taha või ei saa enam mujalt raha küsida. OECD finantskirjaoskuse uuringu andmeil oskavad Eesti inimesed arvutada küll, aga käituvad ikkagi vastutustundetult. Mõtlematu laenu võtmine võib tähendada, et seda makstakse tagasi järgmisest ja laenuspiraal viib olukorrani, kus võla teenindamine muutub kogu elu sisuks. Viimaks pole inimesel pangas blokeerimata kontotki, mille peale uusi laene võtta.
Tänasest lehest saate lugeda, et niisuguses olukorras kasutavad mõned laenusõltlased lapsi – kui vastutustundetu elustiili jätkamise vahendit. Justiitsminister Hanno Pevkur ütleb arvamusküljel elatise maksmisest kõrvalehoidjate probleemist rääkides, et talle jäävad mõistetamatuks vanemad, kes oma last ülal ei pea. Paraku võib laste tuleviku arvel elamine võtta veelgi grotesksema ulatuse, kui alaealiste kontodele laenu võttes jäetakse nad ilma võimalusest alustada oma täiskasvanuelu puhta lehena. Tegelikult ei tohiks üldse olla võimalik kohtu loata lapse nimel laenu võtta, ent kuidagi SMS-laenud sellest piirangust mööda pääsevad.
Eesti riik on jätnud inimesed finantshaidega vastamisi märksa kergemalt kui naabrid. Soomes, Lätis, Leedus, Rootsis ja Norras kehtib tegevuslubade süsteem või järelevalve, Eestis mitte. Usaldus on hea asi, aga peaks lõppema seal, kus infantiilselt käituvad vanemad hakkavad oma lapsi kuritarvitama. Praegused kiirlaenuaugud tuleb kinni toppida, juba ohvriks langenud noortele aga võimaldada puhas krediidiminevik.
