„Praegused arengud, kus vägivaldsete võtetega on asutud lammutama ja restruktureerima edukalt tegutsenud muuseumi, viitavad aga sellele, et direktor ei kohandanud ennast muuseumi senise identiteediga, vaid asus rajama Tartu kunstimuuseumi asemele uut kaasaegse kunsti muuseumi,” põhjendas Elken pöördumisega ühinemist. Tema hinnangul on kunstimuuseumi direktor Rael Artel hea kunsti uuendaja, kuid juhi kohale vääriks mäluasutus laiema pilguga inimest.

Laiema pilgu puudumist nimetati ka pöördumise koostamise põhjuseks. „Kahjuks näeme, et Tartu kunstimuuseumi äsja avalikustatud 2014. aasta näituseprogramm, samuti vastse direktori väljaütlemised näitavad ühest suunda loobuda mitmekesisuse ja demokraatia printsiipidest. Selle asemel oleme tunnistajaks Tartu kunstimuuseumi muutmisele vaid ühte kildkonda teenivaks kaasaegse kunsti muuseumiks.”

Artel pole kriitikaga nõus

„Ei, absoluutselt mitte!” ei nõustu Artel kriitikaga. „Tuletan meelde, et Tartu kunstimuuseum on ellu kutsutud 1940. aastal Eesti kaasaegse kunsti kogumiseks,” sõnas ta. „Me ei tohi jääda elama muuseumi asutamise ajastusse, vaid [peame] vaatama tänapäevase pilguga nii minevikku kui ka meie ümber toimuvat,” lisas Artel.

Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsleri Tarvi Sitsi sõnul on ministeerium teadlik muuseumis toimuvast, mida on väljendanud osa muuseumitöötajaid. Nende väidete kohta on ministeerium juba muuseumi direktorilt selgitusi palunud.