••Arvestades Reformierakonna lähinädalate signaale ja seda, kui tõsiselt kaalutakse Siim Kallase valitsusse teie asemele teisi partnereid, näib, et see võib jääda teie viimaseks vabariigi aastapäevaks ministrina.

Mina ei mõtle nii. Poliitikud lähtuvad poliitilistest protsessidest. Kui poliitik hakkab lähtuma enesesäilitamise instinktist, et mingil ametikohal püsida, on ta psühholoogiliselt lahingu ette kaotanud.

••Selgitage, mis protsess praegu käib. Kõrvalt vaadates paistab, et üks erakond otsustab, kes moodustab järgmise valitsuse ja kes määratakse eurovolinikuks. Lõpuks kritiseerib tugevalt ka oma pikaaegseid valitsuspartnereid – teie erakonda.

Noh, eks poliitikas tehakse tihti samme ja otsuseid selleks, et oma positsiooni parandada. Kui erakond tunneb, et on liiga nõrk, siis mida tehakse? Muudetakse midagi oma poliitikas või vahetatakse inimesi, ja alati on võimalik teha ka mõlemat korraga. Euroopa kaardil ei ole Reformierakonna käigus midagi enneolematut. (Reinsalu toob esile, et Suurbritannias vahetasid samamoodi peaministrikoha Tony Blair ja Gordon Brown ning Soomes Matti Vanhanen ja Mari Kiviniemi – K. P.) Ühtlasi tundub mulle, et Eesti meedia on sündmuste loogikast veidike ette tõtanud. Kahe mehe kokkulepe, kuidas ametipositsioonid jagatakse, ei ole veel põhiseaduslike protsesside alus.

Loe veel, mida arvab Reinsalu koostööst Reformierakonnaga.