14.03.2014, 04:30
Repliik: Valikuline minevik
President Ilves ütles kolmapäeval: „Keegi pole tõesti rauast, ka mitte üldsõnaliste ja ebamääraste kahtlustuste ees, mis ulatuvad mineviku tõlgendamisse, mitte oleviku või tuleviku sõnastamisse.” Ja lisas neljapäeval: „See, mis juhtus, teeb mind kurvaks.”
FOTO:
Aga kuidas me peame oma minevikku suhtuma? Valikuliselt? Õigete inimeste puhul silma kinni pigistama ja antipaatsed iga päev läbi valgustama? Kui presidenti teeb murelikuks mineviku „väär” tõlgendamine, siis ühiskonnale on palju hullem, kui minevik unustatakse. Teadmine minevikust loob usaldusmüüri.
Presidendi lähenemine on pretsedenditu ja tema senisele ühiskonna läbipaistvust eelistavale maailmapildile risti vastupidine. Vabal maal, punasest maailmast tulles, on minevikuküsimused põhjendatud. Vastused neile muudavad meid ümbritseva elu tugevamaks või nõrgemaks; vastused kasvatavad usaldust; vastamata jätmine on osaliselt võrdne salgamisega.
Siim Kallas valis mittevastamise. Sellest on kahju. Tema lahkumist ei soovinud küsijatest keegi.