Kas senine valitsuskoalitsioon oli siis erakordselt ebaefektiivne või suisa kuritegelik? Mis ometi hoidis neid varem lasterikaste perede toimetulekule õlga alla panemast? Tulumaksukoormuse vähendamine viitab, et rahas asi justkui ei olnud. Kas prioriteedid olid valed?

Kuna Eesti päriselt hiigel-jackpot’i võitnud ei ole, tähendab tulude-kulude tasakaalu ajamine osa maksude tõstmist. Juba on käidud välja mõte tõsta pahede aktsiise, nagu raskel ajal ikka kombeks. Jälle on päevakorras Jürgen Ligi mõte muuta sõiduautode käibemaksustamist. Arvestatav hulk lisaraha loodetakse saada maksupettuste vähendamisest. Üht-teist peaks tulema ka riigi finantsjuhtimise efektiivsemaks muutmisest – eriti hägus ja kaheldav allikas.

Pole ime, et ajal, kui uutest hüvedest teavitavad pressiteated laekusid läbirääkimistelt kindla korrapäraga, jäi mõlema osapoole jutt tuludest palju tagasihoidlikumaks ja ebamäärasemaks. Kate on ju vaja leida sadadele miljonitele eurodele.

Vältimaks sügavat pettumist peaksid koalitsiooni loojad loobuma lubadustest, mida täita pole võimalik või mis viivad lõpuks lõhkise küna ette ehk miinuses riigieelarveni. Alles hiljuti oli ju rahandusminister Jürgen Ligi veendunud, et lähematel aastatel on riigil vaja kokku hoida, sest eelarve ei kasva nii suureks, kui on eesmärgiks seatud. Tunnistagem ausalt: uue koalitsiooni hind on võlgu elamine. Koalitsioonikõneluste vaheaegadel võiksid sotsid ja oravad meenutada Buratino õppetundi rahapuuks kasvama istutatud kuldrahaga.