Filosoofiaprofessor: inimõiguste tõlgendus jääb kultuuriti erinevaks

Inimõiguste eest võitlemise ja terrorismi eest kaitse pakkumise vahel on pinge, ütleb professor lord Raymond Plant. Poliitilise filosoofia professor Plant leiab, et inimõiguste alla võiks käia ka majanduslike õiguste kaitse.

Eesti Päevaleht kirjutas eelmisel nädalal Eesti satanistidest, kes andsid riigi Euroopa inimõiguste kohtusse, sest hoolimata eksperdiarvamustest ei saa nad end religioonina registreerida. Kohtud võtsid kuulda EELK arvamust, ehkki mitu eksperti kinnitasid, et satanistid ei ohusta oma põhimõtetega kedagi. Kuidas suhtute sellesse kaasusesse ja mis tulemust ennustaksite satanistidele inimõiguste kohtus?

Ma ei tahaks ennustada, kuidas inimõiguste kohtus läheb, kuid minu poolehoid kuulub pigem satanistidele. Tuleks tegelda sellega, kas tegevus ohustab kedagi, mitte sellega, mis on nende definitsioon ja kas tegemist on religiooniga või mitte. Religioonidel on hulk jooni, mis jäävad alati vastuoluliseks. Suurbritannias on näiteks palju inimesi, kes märkisid eelmisel rahvaloendusel enda religiooniks „jedi” („Star Wars”). Mis tegelikult loeb, on see, kas kellelegi tehakse liiga, mitte kas neid liigitatakse religiooniks või mitte.

Lähme religiooniteemast natuke kaugemale ja räägime üldisemalt inimõigustest. Mis on teie arvates 21. sajandi Euroopa kõige suurem inimõigusprobleem?

Briti kontekstis on selleks pinge inimõiguste eest võitlemise ning terrorismivastase võitluse ja terrorismi eest kaitse pakkumise vahel. See on viimase kümne aasta jooksul Briti parlamendi ja kohtud üsna raskesse olukorda pannud. Ühelt poolt tahame kaitsta inimõigusi, kuid teisalt on inimesi, kes tahavad teistele kahju teha. Kuidas nendega tegelda, kui argument on, et neid ei saa kohtusse anda, sest teave nende terrorististaatuse kohta on hangitud salajaste meetoditega? Neid kohtusse andes peaks luureinfo avaldama.