Olen nõus, et ka 400 000 eurot on printerite ja koopiamasinate hoolduseks võib tunduda suure summana. Tuleb siiski arvestada, et kaitsevägi on üks Eesti suuremaid organisatsioone, kus teenib ja töötab 4000 tegevväelast ja tsiviilametnikku. Enamik neist vajab tööks arvutit ja printerit. Kontoritarvete vajaduse üle on kohatu ironiseerida – lisaks relvastusele, tehnikale, vormidele ja ühekordsetele toidupakkidele on kaitseväel vaja ka käske kirjutada ja korraldusi vormistada. Kui meie sõdurid lähevad rahvusvahelistele operatsioonidele, võetakse kaasa nii printer kui koopiamasin – sõjas tuleb kirjutada ka ettekandeid, käskkirju, dokumente.

Kokku kulutab Kaitseministeeriumi valitsemisala sel aastal 111 miljonit eurot kaitseotstarbelise erivarustuse hangeteks, mis kõik kuluvad Kaitseväe sõjaaja üksuste relvastamiseks ja varustamiseks, millele lisanduvad täiendavalt veel majandushanked.

Kogu kaitse-eelarvest moodustab see ligi 30% ning Euroopas on vähe riike, kes suudaks oma kaitse-eelarvest kulutada nii suure osa kaitseväelaste varustuse ja relvastuse hankimiseks.

Näiteks kulub suurim osa kaitsevaldkonna hankeplaanist kaitseväe sõja-aja reservüksuste varustuse ja varude hankimiseks - kokku hangitakse 45 miljoni euro eest sideseadmeid, veokeid ja teisi rivisõidukeid.

Enam kui 13 miljonit eurot kulub sel aastal kaitseväe rahuaegse väljaõppetegevuse tagamiseks vajaliku laskemoona, pioneerivarustust, öövaatlusseadmeid, suurtükiväe- ja miinipildujaüksuste tulejuhtimisvarustust, vormiriideid, rakmeid, kuulikindlaid veste ja muud. Ligi kolm miljonit eurot kulub Kaitseliidu maakaitseüksustele varustuse hankimiseks.

Samuti on selle aasta suurimate kuludena planeeritud üle 6 miljoni euro Groundmasteri radarite ja soomustransportööride Sisu-188 graafikujärgseteks osamakseteks.

Ja nagu ka öeldud, lisanduvad kaitseotstarbelise erivarustuse hangetele veel nn majandushanked, millede hulka kuuluvad – mis seal salata – ka printerid.