Repliik: Räägime eutanaasiast

Eutanaasia jaguneb kaheks: aktiivseks ja passiivseks.

Aktiivne tähendab surma esile kutsumist, passiivne on loobumine ravist, mis kiirendab surma saabumist.

Šveitsi organisatsioon, mis tegeleb vabatahtliku aktiivse suitsiidiga, laiendas hiljuti oma statuuti ja nüüdsest ei pea olema ravimatult haige, et nende teenuseid kasutada – piisab ka vanusest tingitud füüsilistest või psühholoogilistest probleemidest.

Riikides, kus eutanaasia on legaalne, on näha nn eutanaasiaturismi, mis viitab selle „teenuse” vajalikkusele. Muidugi kaasneb küsimusega tohutult eetilisi, moraalseid ja juriidilisi probleeme, kuid Eestigi võiks olla diskussiooniks avatud.