Eestimaised loodusnäksid trügivad laia maailma
Ahto Vegmanni (30) äri algas 2008. aastal, kui praegune OÜ Loodusvägi tegevjuht jõudis eluetappi, mil gümnaasium oli lõpetatud, ajateenistus läbitud ja vaja tööle minna. Pärast kaht aastat suures telekommunikatsioonifirmas töötamist tekkisid Ahtol küsimused: kas ma teen seda, mida ma tahan teha, ja kas see mulle ka tegelikult meeldib? Vastus oli ei. Tõmbas millegi poole, millesse ta täielikult usub, mis ühtib ta väärtustega ja annab vabaduse.
Juhuslik, hoopis teiseteemaline kokkusaamine vana klassivennaga (Kristjan Õunamägi, ettevõtte suurkliendihaldur ja kaasasutaja – A. T.), kellega kooli ajal väga ei suheldud, viis idee teisele tasandile. „Mina arvasin kooli ajal, et tema on imelik poiss, tema arvas, et mina,” naerab Ahto. Kuid arusaam maailma asjadest ühtis ja klišeelik tõdemus, et kõik on iseenda teha, oli suuniseks ees.
Esmalt olid idealism ja idee
Aga mis ikkagi edasi? Noormeestel oli idee alge, kuid konkreetset plaani mitte. 2008. aasta oktoobris panid vanad klassivennad paberile, mida nad siis tahaksid. Sinna maandusid järgmised mõtted: tervis, vabadus ja võimalus ise oma päeva kujundada, küllus nii materiaalses kui ka suhete mõttes, ruum hingata, armastus – tahaks teha, mida armastad, ja saada ka väljastpoolt vastu armastust ning elurõõm. Sellest sai firma taotlus või ehk isegi statuut. Ahto toitumisharjumusest ja Kristjani taustast (taaskohtumise ajal oli ta just lõpetanud holistilise teraapia koolituse – A. T.) tuli idee teha midagi mahetootmises. „Kui kunagi piirid lahti läksid, sõin hästi palju välismaist magusat ja sain üle keha allergia, võib-olla sealt tuligi impulss,” selgitab Ahto, miks ta tervislikust toitumisest väga lugu peab. Tema sõnul läks mahetoodangu idee ka lihtsalt maailmavaatega kokku – see võib midagi muuta ning paremaks teha nii laiemas plaanis kui ka siinsamas Eesti maapiirkondades. „Mõte oli, et üle Eesti oleksid väikesed tootmiskohad, kus keegi midagi kasvatab, ja nii läheks ka raha tagasi maapiirkondadesse,” räägib Ahto n-ö Eesti asja ajamisest.
„Intuitsioon ütles meile mõlemale, et inimesed saavad üha rohkem teadlikuks tervislikust toitumisest,” ütleb Ahto. Ta täiendab, et ka Kristjan Pordi kunagine ütlus, et inimkonna järgmine revolutsioon ei ole tehnoloogias, vaid hoopis tervise valdkonnas, aitas ideel kanda kinnitada.
Kuidas alustada? Ühel lõunapausil tehtud käik mahepoodi ja küsimus „Mille vastu kõige rohkem huvi tuntakse?” tõi esimeseks Loodusväe tooteks küpsised. Tundus küll kentsakas, kuid proovima ja protsessi usaldama pidi, naerab Ahto. Pisut etteruttavalt peab mainima, et küpsistest siiski asja ei saanud (vähemalt esialgu, kuid hiljem tõusid küpsised, õigemini tatrajahust piparkoogid, orbiidile küll). Päriselt läks asi käima Jõuluturult, kus lõpuks sai hoopis mustika-glögi bürokraatlike vangerduste tõttu/kiuste tõeliseks hitiks.
Jõuluturule järgnesid Hansamarketi toitlustus ja õppetunnid. Eelkõige huvi just glögi kaasa ostmise vastu panigi välja mõtlema viisi, kuidas toota. Praeguseks on tootmisliin Karksi-Nuia lähedal Pollis koostöös maaülikooliga. „Kogu selle aja jooksul tegelesime tegelikult eneseotsingutega, kuigi mingid raamid olid paika pandud,” selgitab Ahto. Eneseotsingute vahele jäi ka episood lõikelaudade ja õllekappadega, kuid Ahto sõnul oli see õige asjani jõudmise osa. Kahe aastaga (2010. aastaks) saadi lõpuks fookus paika ja alustati tootmist. „Asjad on aastate jooksul paika loksunud ja ettevõttel selge visioon, struktuur ning süsteemus tekkinud,” tõdeb Ahto rahulolevalt. Praeguseks, nendib ta, hakkab maaülikooli tootmispind Karksi-Nuias juba väikeseks jääma ja mõtted on oma tootmise peal, kuid see on tulevikumuusika.
Käive kasvas hüppeliselt
Loodusväe (välismaal Loov Food – A. T.) tooted on kanda kinnitanud ka põhjanaabrite mahepoodides. Alles hiljuti peeti läbirääkimisi Soome ühe suure tarnijaga S-Grupp ning positsioon on sügisest seal alustamiseks hea.
Esimesena katsetatakse 70 Prisma supermarketiga ja kui läheb hästi, tulevad juurde ka teised keti poed. Huviliste nimekirja lisandus ka Life-kett, mis pühendub tervisetoodetele. Ahto sõnul on soomlased väga positiivset tagasisidet andnud nii tootearendusele, pakenditele kui ka suhtumisele.
Ei ole salata, et kokkulepped suurtarnijatega toovad kindlasti ka käibesse kena kasvu. Eelmise aasta käive oli 267 000 eurot. Ahto tõdeb, et 2013 oli tegelikult kõige murrangulisem aasta, kui nad alustasid nelja tootega ja lõpetasid 44-ga, käive suurenes ligi 100%.
Võrdlemisi noorena oma ettevõtte käivitanud Ahto soovitab teistele ellu astuvatele vana samurai ütlust, et kui ei tea, kuhu minna, siis tee samm edasi. „2008. aastal olin veel üsna segaduses, et mis on see minu asi, mida teha tahan, ja kas ma teen õiget asja. Pidev sisedialoog ja võitlus. Elu näitab, et kõiki asju ei saa ette näha, tuleb vaid mingi samm ära teha. Arvan, et sellist asja nagu viga ei ole olemas,” ütleb Ahto. Tema sõnul ongi tihtipeale kõige suurem takistus just hirm teha vigu. Edukad on need, kes teevad kõige rohkem n-ö vigu. „Kui vaatan tagasi meie teekonnale Kristjaniga, siis see on olnud mingi sodi-pudi. Aga asi, mida tegime, on kuidagi punkte meie teel ühendanud. See on olnud enesearenduse kool, pagasi kogumine. Mina soovitaks noortel lihtsalt samm edasi teha.”
Kuid mille eest hoiatada noori, kes kahtlevad ja oma kohta otsivad? „Kui küsid enda käest, kas sa tahad sama koha peal olla viie aasta pärast, ja vastus on ei, siis ei tohiks sinna mugavustsooni kinni jääda. Sammu edasi teha ei tohi karta nagu ka vigu või ühiskonna kriitikat ebaõnnestumiste suhtes. See ei muuda ju meie väärtust inimestena,” julgustab Ahto. Mahetoodang, kohalik, põhjamaine, tervislik, lisaainevaba, läbipaistev tarneahel ja „tunne oma talupidajaid” – märksõnad, mis kirjeldavad Loodusväe tooteid. Kuid need sõnad kõlavad väga kulukalt. Miks on öko kohalikele pigem luksuskauba hinnaga?
Odavam hind tuleks millegi arvelt
„Praegu teeme küpsiseid tatrajahuga, aga võiksime teha ka nisujahuga, mis on neli-viis korda odavam kui tatrajahu, näiteks. Kui toota massiliselt suurtel põldudel, kasutada keemiat, on tooraine odavam. Kuid ilma sünteetiliste kemikaalideta põllumajandus on kulukas,” selgitab Ahto ja märgib, et ka turu suurus teeb Eestis olukorra keerulisemaks. Kuid Ahto on lootusrikas. Süsteemid, kus puhas toit tuuakse otse tarbijani, koguvad jõudu ja populaarsust.
Tervislike eluviiside populaarsuse tõusust annavad märku ka toortoitlaste ja veganite hulga suurenemine, suhkru-, gluteeni- või mille iganes vabad dieedid ning järjest avatavad restoranid, mis rõhuvad tervislikkusele. Kas Ahto läks oma firmaga teadlikult moevooluga kaasa? „Turu suund oli tõesti õige, kuid tegelikult olla Eestis tootja ja müüa seda oma kaubamärgi all – oma kaubamärgi all just välisriikides, on väga väljakutsuv. Eestis on selleks soodne keskkond,” tõdeb ta ja ütleb, et on selliseid küsimusi ennegi kuulnud. „Minu arvates on sõna “Mood” pisut hinnanguline, aga suund on tõesti loomulikumate asjade poole. Mahetoit ja puhas toit, endaga tegelemine ja endasse vaatamine – need arengud on selgelt näha.”
Mida nad teevad?
Ahto Vegmann ja Kristjan Õunamägi on pühendunud kodumaiste mahetoidu arendamisele, tootmisele ja turustamisele Eesti, Skandinaavia ja Lääne-Euroopa turgudel. Ettevõtte tooted on peale koduturu müügil nii Taanis, Rootsis, Soomes kui ka Belgias.Loodusvägi pälvis 2013. aasta Tallinna vastutustundlikuima ettevõtte auhinna ja 2013. aasta Eesti jätkusuutliku ettevõtluse indeksi kuldmärgise.
Mis firma see on?
OÜ Loodusvägi on pühendunud kodumaiste mahetoidu tervisetoodete arendamisele, tootmisele ja turustamisele Eesti, Skandinaavia ja Lääne-Euroopa turgudel. Ettevõtte tooted on peale koduturu müügil nii Taanis, Rootsis, Soomes kui ka Belgias.
Loodusvägi pälvis 2013. aasta Tallinna vastutustundlikuima ettevõtte auhinna ja 2013. aasta Eesti jätkusuutliku ettevõtluse indeksi kuldmärgise.
Paar head retsepti
Millega Loodusväe-inimesed ise maiustavad?
Astelpaju-metsamee jook
Võta eelneval õhtul sügavkülmast välja külmutatud astelpajumarjad, et need hommikuks ära sulaks.
Pressi hommikul üks või kaks supilusikat astelpajumarju kahvliga katki ja kalla peale kergelt kuum vesi.
Sega juurde supilusikatäis metsamett, joo naudinguga ja tunne, kuidas keha sind tänab.
Eriti mõnus hommikul keha äratamiseks.
Sepik metsameega
Kata speltakukkel või sepik Loodusväe metsamee või metsamee ja metsamarjade segu kihiga.
Maiusta terviseks! Selline lihtne retsept aitab mõnusalt ja tervislikult leevendada magusavajadust.
