Eesti
30.07.2014, 04:30

Eestlaste üha rohkem lagunevad hambad sunnivad hüvitistesüsteemi muutma

 (229)
Tartu ülikoolis valmis äsja hambaravikorralduse analüüs, mille põhjal haigekassa juhatus otsustab, kuidas muuta Eesti hambaravi rahastamist. Masu eel kadunud 300-kroonise üldtoetuse taastamist oodata pole, pigem võib uus hüvitis aidata väiksemapalgalisi ja sotsiaalselt nõrgemas olukorras inimesi. Midagi täpsemat ei ole veel teada, kuna otsustamise aluseks olev analüüs on alles verivärske.
Tuuli Jõesaar
tuuli.joesaar@epl.ee
Laste hambaravi on küll tasuta, ent paljusid lapsi hambaarsti juurde ei viida.
Foto: Vallo Kruuser

Eesti inimeste hambad on viletsas seisus, kuna paljud ei saa endale hambaarsti juures käimist lubada. Haigekassa iga-aastasest patsiendi rahulolu-uuringust selgub, et mullu kurtis 59% ehk üle poolte küsitletute, et hambaarsti juures käimist takistab selle hind. Veelgi enam: soovitusliku sagedusega ehk vähemalt korra aastas käib hambaarsti juures kõigest 36% elanikke. See näitaja on viimaste aastate jooksul vähenenud, sest 2012. aastal käis vähemalt korra hambaarsti juures 42% küsitletuid ja 2011. aastal 40%. Haigekassa küsis uuritavatelt ka seda, miks vähemalt korra aastas hambaarstile ei jõuta. 47% mittekäinuid põhjendas, et neil pole hambaarsti lihtsalt vaja olnud, aga mitte just üllatavalt teatas 41%, et hambaarsti jaoks pole raha. Raha puudumise tõttu jätavad hambaarstile minemata kõige rohkem naised, üle 50-aastased ja mitte-eestlased.

Loe edasi, kuidas haigekassa hambaravi olukorda analüüsis ja mida senises praktikas eeskätt muuta tuleb.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega
Mis on Delfi Kogupakett?
Kommenteeri Loe kommentaare (229)