Helsingin Sanomat: Venemaa loob propagandaga oma tegelikkust
Alla 30-aastase Vladimiri vaimsel tervisel ei olnud Hakala hinnangul midagi viga peale selle, et ta oli ehk veidi rabatud. Töötu tubakakaupmees Donetski lähedalt Makijivkast oli koos Hakalaga naasmas Malaisia reisilennuki allakukkumispaigast kolm päeva pärast katastroofi, vahendab Helsingin Sanomat.
„Mina ei usu mingisse ametlikku informatsiooni,“ kuulutas Vladimir.
„Ametliku informatsiooni“ all mõtles Vladimir kõiki ametkondlikke teateid. Näiteks seda, et Grabove külla Donetski ja Luganski oblastite piirile kukkus Malaisia reisilennuk ja katastroofis hukkus 298 inimest.
„Miks on surnukehad kollased, miks seal pole verd? Miks oli suur hunnik passe samas kohas? Miks oli lennuki mootor nii väike?“ küsis Vladimir.
Vladimiril oli oma teooria: tegemist on lavastusega, milles surnukuurist kogutud laibad laaditi lennukisse ja lennuk lasti Ida-Ukraina kohal õhku pärast seda, kui piloodid olid langevarjudega välja hüpanud. Tähelepanujuhtimine televisioonis nutvatele hollandlastele Vladimirit ei kõigutanud, kirjutab Hakala.
Levada keskuse juunis avaldatud küsitluse järgi on televisioon valdavale osale venelastest tähtsaim informatsiooniallikas. Koguni 90 protsenti vaatajatest teatas, et usaldab televisiooni pakutavat informatsiooni.
„Inimesed usuvad uudistesse, sest televisioon räägib täpselt seda, mida nad teada tahavad,“ ütleb Moskva Carnegie instituudi uurija Maria Lipman, kes on taustalt ajakirjanik. „Uudised ei heida väljakutset nende maailmapildile selle kohta, et lääs on vaenlane ja tahab Venemaad kahjustada.“
Lipmani sõnul on USA, NATO ja üldiselt lääneriikide vastast vaenlasepilti ehitatud aastaid, kuid propaganda ägeduses on olnud tõuse ja langusi.
„Viimase kahe aasta jooksul on see vaid ägenenud ja ägenenud,“ ütleb Lipman. „Krimmi okupeerimine tõstis samas Vene-vastased meeleolud läänes kõrgseisu. Ja sanktsioonid annavad Putinile võimaluse öelda: „No mida ma ütlesin.““
Venemaa telekanalitest on ülivõimas liider Rossija 1 ja selle uudiste lipulaev on pühapäevaõhtune maraton „Vesti Nedeli“ („Nädala Sõnumid“).
Saate tähtankur, lääne sanktsioonide nimekirja sattunud ja Ukraina poolt terrorismis süüdistatav Dmitri Kisseljov keskendub tänapäeval uudistehiiglase Rossija Segodnja juhtimisele ning riikliku paljude kanalitega teleorganisatsiooni asejuhi tööle. Eelmisel pühapäeval oli „Vesti Nedeli“ stuudios veteranajakirjanik Andrei Kondrašov.
Kohe alguses näidati tund aega Ida-Ukraina sõda. Laibad, purustatud hooned, relvad, tehnika, tulistavad sõdurid, alistunud Ukraina desertöörid, kahtlused, et Ukraina tulistab fosforpommidega.
Keelatud fosforpommid? Pildid näivad üsna samasugused kui 2004. aastal Iraagis Fallujas tehtud. Propagandakanali RT veebilehel uhkeldas pühapäeval pilt kahest Donetski kohal plahvatavast fosforpommist. Pilt oli Helsingin Sanomate hinnangul niivõrd selge fotomontaaži tulemus, et muutus lõpuks vaid viiteliseks illustratsiooniks.
Suurema osa „Vesti Nedeli“ videomaterjali kohta ei ole teada, millal ja kus see salvestatud on. Üks materjali tootja on Abhaasia Anna News, mis tegutseb ka Süürias. Videomaterjali on võetud ka internetist, kirjutab Helsingin Sanomat.
Uudistesaade „Vremja“ tekitas kaks nädalat tagasi palju kära. Ida-Ukrainast Venemaale saabunud põgenikuna esitletud Galina Pišnjak rääkis, kuidas Slovjanski vallutanud Ukraina sõdurid lõid kolmeaastase poisi linna keskväljaku teadetetahvlile risti.
Washingtonis käis „Vesti Nedeli“ pühapäeval kuulamas, kuidas Valge Maja pressiesindaja ütleb vene keelde dubleerituna, et venelased tulistasid reisilennuki alla, „sest me ütleme nii“.
„Ameeriklastel on loomulikult raske,“ ütles Kondrašov. Ta juhtis tähelepanu sellele, et keskmist ameeriklast huvitab Ukraina sama palju kui Myanmar (taustal pildid paksudest inimestest McDonald'sis), ning rääkis ameeriklaste ebaõnnestumistest Iraagis ja Süürias.
Õhujõudude endise ülema suu läbi tõestati saates, et ukrainlased võisid Malaisia reisilennuki alla tulistada ründelennukiga Su-25. Korratakse RIA Novosti uudist, milles nimetule allikale viidates öeldakse, et Ukrainal toimusid vahetult enne lennuki allakukkumist Donetski piirkonnas raketiõppused.
Ligi kahe ja poole tunnise uudistesaate kokkuvõte on selge: vaenlane läheneb Venemaale ja mitte ainult ühest suunast, märgib Helsingin Sanomat.
Idanaabri televisioon isegi ei püüa väita, et järgib traditsioonilise ajakirjanduse reegleid.
„Kõik meediakanalid, mis üritavad olla objektiivsed, on igavad ja värvitud,“ ütles kanali Rossija 24 peatoimetaja Jevgeni Bekassov pühapäeval Taani ajalehele Berlingske. „Mida vähem objektiivsust, seda enam tundeid ja seda huvitavam vaatajatele.“
„Venemaa kanalite juhid on oma propagandatöös väga professionaalsed,“ ütleb Lipman. „Nad on väga professionaalsed meelelahutussaadete tegijad. See on tähtis, sest nii liimitakse vaatajad ekraani ette ja nad vaatavad ühtlasi ka uudiseid.“
Selle professionaalsuse juurde kuulub Lipmani sõnul ka see, et Kremli pidevaid käske ei ole vaja – ei ole olnud vaja aastaid.
„Vesti Nedeli“ lõpeb enne 22.30 pühapäeva õhtul, kuid Ukraina sõda Rossija 1-s ei lõpe. Järgmisena on eetris „Pühapäevaõhtu Vladimir Solovjoviga“ ning stuudiosse saabub kaheksa Ukraina ja Vene poliitikut. Ukrainlased on loomulikult Kiievi praeguse valitsuse vastased.
Riigiduuma liige Vjatšeslav Nikonov räägib reisilennuki allatulistamisest.
„Ei ole mingit kahtlust, kes on süüdi,“ ütles Nikonov. „Ainult Kiievil ja Washingtonil oli nii motiiv kõi võimekus midagi sellist teha.“
