HOMSES PÄEVALEHES: Õiguskantsler: omavalitsused peaksid laste surmajuhtumeid uurima ja oma vead välja selgitama
Analüüsides Eesti Päevalehe sarjas „Kaotatud lapsed” käsitletud laste surmasid ja ametnike seost nendega, tegi õiguskantsler Indrek Teder üleskutse kõigile laste kaitsega tegelevatele asutustele – omavalitsustele, politseile, koolidele, meditsiiniasutustele. Ta kutsus üles tegema iga lapse surma puhul kriitiline enesekontroll, et välja selgitada, mida tehti valesti.
Eesti Päevalehe sarja „Kaotatud lapsed” esimene lugu rääkis 11-kuusest Iljast, kes suri Rakveres oma alkohoolikutest vanemate kodus, ehkki temaga pidid tegelema kolm eri asutust. Politseile ja sotsiaaltöötajatele tehti pidevaid väljakutseid ja nad nägid ohtu, milles selle pere lapsed elasid. Viimasel ööl ei tulnud politsei kohalegi. Arst teadis, et Ilja vajab ravi, aga kui ta teda mitu kuud ei näinud, ei kontrollinud ta lapse seisukorda ega võtnud ka sotsiaaltöötajaga ühendust. Sammud, mis oleksid ära hoidnud lapse surma, jäeti astumata. Ükski asutus ei ole pärast seda uurinud, kas nad tegid midagi valesti. Keegi ei näe, et nemad olid süüdi. Vastutus hajub nende asutuste vahele.
Me näeme, et siin on probleem. Selge, et seda ei tohiks olla. Eesmärk peaks olema, et tulevikus midagi niisugust ei korduks.
Üks variant on seadus, teine aga head tavad ja kombed, mida järgitakse alati. Kui korduvalt on olnud probleeme, siis sa pead kohe sekkuma. Ma kardan, et ammendavat loetelu ei olegi võimalik seadusse panna. Kõiki olukordi, mida elus võib ette tulla, ei ole võimalik ette näha. Aga sellega olen nõus, et oleks vaja juhendmaterjale, et praktika oleks ühtlasem.
Kohustused on kohalikul omavalitsusel nii või naa. Tema peab oma territooriumil lastekaitsetöö korraldama ja tema vastutab.
Ilja loo puhul tuli artiklist esile ka info liikumise probleem. Arsti juurest ei jõudnud info lastekaitsetöötajani. Laps vajas tegelikult pidevat jälgimist ja teda ei viidud arsti juurde. Kohustus infot edastada on ka praegu, aga me oleme teinud ettepaneku, et kõik koolieelses eas lapsed võiksid käia kohustuslikus arstikontrollis. Kui laps sinna ei tule, siis annab arst sellest lastekaitsele teada. Praegu on need vabatahtlikud. (Seda ettepanekut ei ole valitsus ellu viinud – K. I.)
Teine probleem taandub Ilja loo puhul otsusele, mis hetkel sekkuda. Kui vaadata konkreetse ametniku vastutust – iseenesest on ka ametniku vastutuse kohta ette nähtud selged normid. On võimalik algatada kohaliku omavalitsuse distsiplinaarmenetlus tema töö üle. Omavalitsusel on moraalne süü nagunii.
Pikemalt loe Kadri Ibruse usutlust õiguskantsleriga homsest Eesti Päevalehest.
