Mõistagi ei pääsenud Iisraeli valitsus ja ühiskond Shaliti juhtumist raputusteta. Vähemasti osa Elmud Olmerti langusest tulenes rahva arvamusest, et ta tegi Shaliti vabastamiseks liiga vähe. Vaatamata sellele, et hukkamõist oli kiire ja selge ning Iisraeli hävitajad lendasid päev pärast röövi üle Süüria presidendi palee. Alles valimised võitnud Benjamin Netanjahu sõnastas ÜRO peaassamblee ees Iisraeli inimeste hinnangu nende sõduri röövimise ja vangistuse suhtes: Shalit on kõigi Iisraeli perede poeg.

Kes on Eston Kohver Eestile ei ole täna ka meil veel sõnastatud. Eesti rahvas tajub, et meid on rünnatud, et kestab ebaõiglus, mille üks esmärke on segadust külvata, hirmutada ja sugeerida Eesti jõuetust. Meie maailma tasakaalu on häiritud ja me tahame et see olukord heastataks. Me tahame, et meie juhid sõnastaksid hinnagu juhtunule, kinnitaksid, et nad teavad, mida edasi teha ja lubaksid meile, et nad ei loobu enne, kui Kohver on vabastatud. Sest Eston Kohver ei ole lihtsalt üks "luureasutuste omvahelise tüli ohver". Eston Kohver on kõigi Eesti perede poeg.

Euroopa Liit ei suuda piisava jõulisusega reageerida Ukraina olukorrale suuresti seetõttu, et Euroopa Liit ei taha anda ausat hinnangut Ukrainas toimunule. Adekvaatne reageerimine eeldab adekvaatset olukorra diagnoosi.

Viimase nädala jooksul on Venemaa suutnud hakata kontrollima Eston Kohvri juhtumi infovoogu. Teated Kohvri kohta tulevad Vene valisuse filtri kaudu, nende valitud tempos ja pakendis. Eesti reageerib.

See oleks mõistetav tavalise kriminaalasja puhul, ent Eston Kohvri asjas ei ole mitte midagi tavalist. Ees ootab mitmekuine Venemaa psühholoogiline rünnak Eestile ja selleks tuleb valmis olla. Võib olla enam-vähem kindel, et hakkavad saabuma usutavana näivad teated Kohvri ülestunnistustest, igasugu tõenditest, mis eesmärk on tektiada kahtlusi Eston Kohvris, Eesti Kaitsepolitsei võimekuses, Eesti valitsuse aususes ja kurat teab milles.  Neil kuudel tuleb meeles pidada, et selliseid tõendeid hakkab esitama seesama võim, kelle arvates Kiievit valitsevad fashistid, kes just väitis et LKA peadiektor isiklikult andis korralduse alustada Ida-Ukrainas genotsiidi ja et Malaisia lennuki lasid alla Ukraina hävitajad.

Ennustan, et venelased toodavad Kohvri kohta mõne kvaliteetselt vormistatud ja eriliselt ilge telesaate, näiteks NTV seeirast "Rassledovanije". Oluline on teada, et Rassledovanije teeb regulaarselt FSB tellimustööd ja nad on tootnud juba terve rea jaburusi Venemaa poliitilistest vastatsest.

Eestil on aeg hakata tegutsema ja eestlastel on vaja teada, et tegutsetakse. Ma ei kahtle, et vastavad ametnikud teevad praegu kõik, mis antud olukorras on võimalik. Eesti ametnikel on vaja teada, et praegu tuleb teha ka kõike, mis on võimatu. Neil on loodetavasti selleks meie juhtide juhis.

Kui laeva tabab senitundmatu torpeedo, mis pole küll fataalne, ent võib tekitada ohtlikke navigeerimisraskusi, siis võivad meeskonnaliikmed ja isegi reisijad teada, mida teha ja kuhu joosta. Ent kapten peab ikkagi tulema sillale ja ütlema, mis juhutus, kuidas me käitume, mida me teeme ja kuhu me tahame jõuda. Eesti on teinud seni kõik õigesti, ent täna hakkab ilmnema, et sellest ei pruugi piisata. Loodetavasti saavad eestlased peagi kinnituse, et pikemaks merehädaks ollakse valmis ja teatakse, mis on plaan.

Milleks on Eesti täna valmis Eston Kohvri asjas? Gilad Shaliti asjas võttis Iisraeli valitsus joone, et ollakse valmis "maksma kõrget hinda, ent mitte iga hinda". Loomulikult oli neid, kes pidasid sedagi pehmotamiseks. Ent esimesest hetkest tehti selgeks, et Iisrael on valmis Shaliti heaks tegema kõike. Eesti võimekus ja olukord on loomulikult hoopis teistsugune kui Iisraelil. Kuid täna ei küsi keegi Eesti käest Kohvri eest mingeid järeleandmisi. Täna oodatakse järeleandmist passiivsuse näol. Ja täna on passiivsus ainus hind, mida me Kohvri eest maksta ei saa ega tohi. Täna peame me ise ütlema, mida me oleme valmis oma sõduri eest tegema. Ei ütlemata, ega tegemata me seda jätta ei saa. Sest Eston Kohver on täna iga Eesti pere poeg.