Peaaegu iga liigutust tehes jätame kuskile maha üüratu hulga andmeid. Tartu ülikooli bioinformaatika teadur Konstantin Tretjakov teab, kuidas neist kõige rammusam osa välja pigistada.

Pühapäeval Texases Austinis lõppenud maailmas esmakordse nn big data konkursi TEXATA lõpetas ta üle 2000 konkurendi seas kolmanda kohaga. Big data on piltlikult tohutu andmehulk, mida inimkond iga päev toodab – olgu näiteks mobiiltelefoniga ringi liikudes, kommenteerides või netist midagi otsides. Inimmõistus suudab heal juhul kokku lugeda selle massiivi kirjeldamiseks vajaminevaid nulle. Praeguseks lisandub ülemaailmsetesse andmebaasidesse 2,3 zetabaiti päevas – niisuguse arvu taha käib 22 nulli. Veel kaks aastat tagasi oli nulle 17.