Üks mu venelasest tuttav teatas hiljuti: „Eesti keel on nii raske, teil on seal 14 käänet, mina neid küll iialgi selgeks ei saa, ma parem ei üritagi!” Usun, et paljudele eestlastele tuleb olukord, kus nende mitte-eestlastest sõbrad-tuttavad kurdavad eesti keele keerulise grammatika üle, tuttav ette. Ja nii see neile ilmselt tundubki, sest kuni nad teavad, kui kohutavalt palju käändeid eesti keeles on, jääbki meie kaunis emakeel neile raskeks ja omandamata.

Aga kuidas nad teavad, et eesti keeles on käändeid just nii palju, nagu on? Kes seda ütles? Ilmselt neile eesti keelt õpetada püüdvad inimesed, enamasti (kuigi mitte alati!) nende eesti keele õpetajad. Miks on õpetajad seda käänete arvu üldse rõhutanud? Arvatavasti seepärast, et usuvad sellest teadmisest õppijale tulu tõusvat, sest arvavad, et grammatika ja keelereeglite selgitused on uue keele õppimisel abiks. Aga kas see ikka on nii?