Neinar Seli esimeses pikas intervjuus peale kohtusaagat: asjad läksid huvitavaks siis, kui sadama nõukogusse sattusid tagasi Res Publica poisid

Eesti Päevalehel õnnestus rääkida EOK president Neinar Seliga pärast teisipäevast kohtuotsust, mille järgi mõisteti ta süüdi. See on Seli esimene intervjuu pärast pikka kohtusaagat.

Täna ei ole Teil vist kõige parem päev?

Ei ole küll jah, aga samas on ka väga palju sõpru, kes on avaldanud toetust. (Seli telefon heliseb pidevalt ja ta võtab vastu kõnesid ja tänab heade sõnade eest. Kümnete ja kümnete helistajate seas on nii endine peaminister Andrus Ansip kui Tallinna linnapea Edgar Savisaar ning paljud teised tuntud poliitikud ja ühiskonnategelased - toim.)

Mis Te pärast kohtuotsust tegite?

Meil oli täna kokku lepitud Kadriorus EOK sünnipäeva puhul Eesti olümpiavõitjate ja sponsoritega lõunasöök. See kestis kella ühest kolmeni. Pärast seda oli presidendi juures Eesti parimate sportlaste, invasportlaste ja nende treenerite vastuvõtt. President ütles "Welcome to the club" - et me oleme nüüd ühes klubis. Tema on ka pressivaenlane nagu mina. Ta ütles, et Lennart Meri oli vist isegi suisa kaks korda pressivaenlase tiitli saanud. Ma isegi ei teadnud seda.

Mis EOK-s saab?

Täna helistas mulle ka kultuuriminister ja ütles, et ka tema käest pressitakse teada saada, et mis seis on. EOK on MTÜ, mille omanikud on alaliidud ja füüsilised isikud, just nemad otsustavad, kas Seli jätkab või ei jätka.

Nii EOK-s, kui alaliitudes on sporti armastavad ja spordile elavad tublid inimesed. Raskused on neile igapäevased kaaslased. Seal saadi ammu aru, kust tuul puhub ja kes ankruköie otsas ripub!

EOK maine on siiski kannatada saanud?

Muidugi on saanud ja mul on väga raske seletada oma lõunanaabritest sporditegelastele, kes samuti loevad omakeelset Delfit. Nad ei jõua ära imestada, mis meil sünnib.

Kõigil Euroopa rahvuslikel olümpiakomiteedel on peatoetajad riigifirmad ning monopoolsed energia vm. ettevõtted.

Kuhu see 250 000 eurot jõudis?

Kaks aastat on läinud nii, kus Tallinna Sadamast ei ole ühtegi senti läinud. 1,2 miljonit eurot on jäänud nii spordil kui ka kultuuril saamata tänu ühele sellisele spordivaenulikule endisele majandusministrile. Üldkoosolekul on õigus öelda, kas ta annab Eesti spordile ja kultuurile raha või ta ei anna. Südames ma tahtsin head traditsiooni jätkata, aga käsk on käsk ja sellele tuli alluda.

Seega ühtegi senti ei ole liikunud Tallinna Sadamast ega jõudnud ka EOK-sse.

Pressiteade oli ka täna muidugi selline, et selle järgi võib jääda mulje, et EOK on saanud raha ja Seli hääletas selle poolt.

Kurbloolisus selle juures ongi see, et sellest nõukogu koosolekust pole protokolli, keegi pole allkirjastanud mingit paberit ning ka see arutelu on järgmise kokkusaamisega tühistatud. Olemas on ainult see lint sellest koosolekust, mille põhjal siis avastati tahte märke minu puhul spordile raha anda. Pole ei kahju saajat, sest raha ei liikunud ja kui olekski raha liikunud, siis minu puhul pole ka tegemist kasu saajaga, sest mina töötan EOK-s ühiskondlikel alustel, st. palka ei saa. Raha oleks läinud ju alaliitudele, mida nad varasemalt said otse sadamast.

Aga tegelikult, kas te hääletasite või mitte?

Ei hääletanud. Hääletus toimus, aga mina ei hääletanud. Ma ei tohi ju hääletada! Saatsin sellekohase sõnumigi ka Hillar Tedrele, et ma taandan enda.

Mitu näppu te hääletamisel siis tõstsite?

Kohtus ka kõik tunnistasid, et Seli ei hääletanud. Viga oli see, et ma lugesin hääled valesti. Eksisin. Üks oli selle poolt, teine vastu. Üks hääl tuli meili peale ja teine tuli telefoni peale liikmetelt, kes polnud kohal. Pärast keegi ütles, et pane minu hääl ka veel juurde... See reaalne töö nõukogudes on kogu aeg selline. Keegi tuleb, keegi läheb, keegi on ära. Kiire interneti ajastu.

Te rääkisite, et te ei mäletanud lennureisi tõttu, mitu inimest hääletas ja olite väsinud. See jutt tundus paljudele kahtlane?

Ma tulin öösel Floridast. Tulin spetsiaalselt Tallinna Sadama nõukoguks tagasi. Üks öö jäi vahele lennu tõttu ja hommikul tulin nõukogusse. Ma olin tõesti väsinud. Mina tulin kohale hoopis teiste päevakorrapunktide tõttu. Toetus EOK-le oli traditsiooni jätk ja koalitsioonilepingu täitmine. Hääletada ma niikuinii ei tohtinud. Olin selleks ajaks ka sadama sponsorkomisjonist ennast taandanud.

Mulle endale tunduvad hoopis teised asjad vassimisena.

Näiteks Hillar Teder tuli kohtusse ja ütles, et tema ei ole ühtegi suunist saanud. Ma sain sõnumi just koosoleku ajal temalt, et ta sai Partsi käest sõnumi. (Võtab telefoni ja näitab Hillar Tederi sõnumit 31. oktoobril – "üldkoosolek soovib sponsorluse kooskõlastamist ministeeriumiga") Ja siis tuleb Teder kohtusse tunnistajana ja ütleb, et ta ei ole ühtegi suunist saanud. Mis sõnum see siis oli, huvitav. See oli ju selge suunis. Teised IRLi-poolsed nõukogu liikmed Andres Lume ja Veiko Tishler ütlesid ka kohtus, et neile hommikul öeldi, et EOK-le tuleb vastu hääletada. Mina veel saatsin vastusõnumi, et ma taandan enda.

Sama juhtus ju ka Eesti Energia nõukogus, kui arutati EOK-le toetuse andmist. Selleks punktiks tuli spetsiaalselt kohale IRL-i ja EE nõukogu liige Toomas Tauts ja ütles samuti, et tema sai samuti majandusministrilt suunise, et EOK-le ei tohi raha anda. Kuna neil oli selleks konsensust vaja, aga seda tänu Tautsile ei saadud, jäi ka EEst meil EOK-le sel aastal raha saamata.

Siit küsimus targematele -  kas majandusminister tohib anda riigi äriühingu nõukogu liikmetele korraldusi hääletamise suhtes?

Kohtus näitasite seda sõnumit?

Näitasin seda ka kohtus ja hiljem ka Hillar Tederile peale kohut veelkord. Küsisin, et miks sa tuled kohtusse valetama.

Mina aasta otsa hoidsin ennast tagasi. Ei andnud intervjuusid kohtu teemadel, et uurimine oleks objektiivne. Et kohtu pidamine oleks õiglane, aga lõpuks on tänane situtsioon, nagu ta on.

Mida te silmas peate?

Ma arvan, et minu asjade tähtsust on ületähtsustatud, et ma olen niiditõmbaja või et mul on mingi tagatuba. Ilmselt on neil mingi kuvand loodud. Teinekord on asjad lihtsamad, kui meedia võibolla püüab näidata. Esimesest päevast saadik ma näen pidevalt ainult ühest vastuolu enda osas, kuigi ma olin koalitsioonis, aga minu suhted Partsiga läksid puhtalt majanduslike asjade pealt lahku.

Tooge näide?

Tallinna Sadama juhtimise koha pealt. Nõukogu liige olin aastast 2002. Hakkasin aru saama, miks ja kuidas. 2005. aasta nõukogu esimehe valimised kestsid pikalt, mina osutusin valituks teise või isegi kolmanda kandidaadina. Täna juhtunu põhjuseid tuleb hakata otsima sealt. Sellel on tõesti pikk ajalugu. Kohe alguses ütlesin, et tegu on äriühinguga ja sellest ka lähtume. Viiest kõrgepalgalisest juhatuse liikmest jätsime ametisse ainult kaks ja need kes reaalselt selle asjaga iga päev ka tegelesid. Kuid peale 2007 a. valimisi sattusid sadama nõukogusse tagasi Res Publica poisid ja siis läks huvitavaks. 

Eesti Ekspress on sellest päris pikalt kirjutanud, toetuse nõudmised operaatoritelt, mis lõppes poole miljoni kandmisega Stelmachi firmale. Samas ei saanud nad siiski päris vabu käsi tegutsemiseks, sest segas juhatus ja segasin mina. 2011. aastal taheti juhatusse panna kolmandat liiget kümnetuhandese kuupalgaga. Kuid kuna ametijuhendit tööülesannetega juurde ei toodud, jäi see ära. Ka sellest, kuidas minister enne nõukogu tollal omadele suuniseid jagas, on meedias juttu olnud. Meie eesmärk oli sadama head majandusnäitajad ning Eesti kultuuri ning spordi toetamine ja seda viimased 16 aastat. Kuid ju siis kellelgi teisel oli teistsugused eesmärgid. Juhan Partsist on loodud kuvand, et tema on rahva mees ja võitleb nende eest. Aga kui hakata vaatama sisu, mida ta tegelikult teinud on, siis, oh jumal! Enne läheb issanda päike looja, kui neid kõik üles lugeda.

Ühe näitena siiski tooks selle Estonian Airi loo välja, kus meie maksumaksja raha anti tervelt 77 miljonit eurot ja osaga sellest läks ettevõte Soome jäähokit toetama. Omad sportlased pidid aga seda kõike pealt vaatama ning Sotši OM-ks laagri asemel kodus harjutama.

Kui Reformierakond saab hea häältesaagi, kellega Sa arvad luuakse koalitsioon?

Loodan, et koalitsiooni loovad riigimehelikkus, vastutus, suure pildi nägemine ja natuke kirge midagi ilusat ja suurt ära teha. Tihti eestlasi liidab ühine vaenlane, mitte alati ühine eesmärk, aga kui moodustatakse koalitsioon, siis enam piki omade kaevikut ei tohiks tulistada.