Jah, riigikogu liige on sõltumatu, kuid problemaatilise reisi Moskvasse maksis kinni Andrei Pervozvannõi fond.

Saksamaa poliitikutel on tekkinud Vladimir Putiniga liiga lähedase suhtlemise tõttu probleeme. Ühiskond ei aktsepteeri agressorist režiimiga semutsemist. Võttes vastu kingitusi autokraatlikult Aserbaidžaani režiimilt, sattus Kristiina Ojuland Euroopa Parlamendi saadikuna samuti ebameeldiva tähelepanu alla. Euroopa Parlamendi saadikute käitumist määratleb eetikakoodeks, mis on igasuguste kingituste puhul väga kriitiline. See kõik viib meid tagasi riigikogu eetikakoodeksi juurde, mis peaks ka kindlasti puudutama teenete ja kinkide vastuvõtmist ning võõrriigi rahastamise sobilikkust.

Võib-olla Velmani valijad ei pane talle pahaks, kui ta Vene raha eest külastab poliitikuid, kes on Eesti ja Euroopa Liidu poliitikatega vastuolus. Kuid ühiskond ei koosne ainult valijatest. See koosneb ka teistest poliitilistest jõududest ja riigiorganitest, kellega tuleb teha koostööd, kui on eesmärk midagi Eesti ühiskonnas ära teha. Riigikogu liige ei aja välismaal enda asja. Ta peab ajama Eesti riigi asja.

--

Aserbaidžaani saatkond saatis juhtkirjale oma vastulause:

"Eesti Päevaleht" ja "Delfi" peatoimetajale Hr. Urmo Soonvaldile

Austatud härra Urmo Soonvald, Kirjutan Teile seoses artikliga pealkirjaga: "Juhtkiri: saadiku sõltumatusest", mis avaldati selle aasta 12.detsembril "Eesti Päevalehes" ja "Delfis" ning milles kasutati ebasobivat epiteeti Aserbaidžaani Vabariigi valitsemisviisi kohta- "autokraatlik režiim".

Kuna see pole esimene kord, kui pöördume Teie toimetuse poole samase juhtumiga, tuleb märkida, et sõnavabadus ja õigus oma arvamust avaldada ei anna Teile volitust omistada sõltumatule demokraatlikule riigile solvavaid mõisteid, millel puudub igasugune alus. Sellega seoses soovime pöörata Teie tähelepanu mõningatele põhiseaduse sätetele, vastavalt millele valitakse Aserbaidžaani Vabariigi president üldtunnustatud, võrdsetel ja otsestel valimistel, vaba, isikliku ning salajase hääletuse reel.

Aserbaidžaani Vabariigi president peab olema valitud enamuse ehk rohkem kui poolte valijate poolt. Viimased presidendi valimised Aserbaidžaanis leidsid aset 9.oktoobril 2013. Valimistele oli end registreerinud 10 kandidaati. Kaks kuud kestnud valimiskampaania ajal oli igal kandidaadil õigus esitleda oma programm avalikuks aruteluks. Vastavalt Aserbaidžaani Vabariigi Valimisseadusele võivad kandidaadid teha oma kampaaniat liibi meedia, samuti tänavareklaamina ning korraldada kohtumisi valijatega. Kandidaadid said tasuta eetriaega televisioonis ja raadios, samuti said nad avaldada oma kampaania materjale ajalehtedes.

Ilham Alijev võitis valimised ülekaalukalt, kogudes 84.54% kõigist häältest. Talle saadeti üle 100 õnnitluskirja riigipeadelt ja valitsusjuhtidelt üle maailma, nende seas saatis õnnitluse ka Eesti Vabariigi president härra Toomas Hendrik Ilves. Aserbaidžaani presidendivalimistel oli üle 1.2 tuhande rahvusvahelise vaatleja, sealhulgas ka vaatlejad Eesti Vabariigist. Euroopa Nõukogu Parlamentaame Assamblee ja Euroopa Parlament tegid vaatlusmissiooni kohta avalduse, et valimised olid vabad, läbipaistvad ja demokraatliku olemusega. Avalduses märgitakse, et valimiste kord nii valimiste päeval kui ka päev enne seda oli professionaalsel tasemel. Samuti väljendati rahulolu valimiste tehniliste ettevalmistustega, mida viisid läbi Aserbaidžaani ametivõimud. Valimisprotsessis ei ilmnenud mitte mingit survet valijatele ega politsei kohalolekut valimisjaoskondades.

Aserbaidžaani Vabariigi riigivõim rajaneb võimude lahususe põhimõttel, kus eraldi seisavad seadusandlik, taidesaatev ja kohtuvõim. Täidesaatva võimu vajadus tsentraliseerituse ja kõrge efektiivsus järgi tuleneb asjaolust, et Aserbaidžaan on olnud juba üle 20 aasta sõjaseisukorras Armeeniaga. Aserbaidžaani president on ka Aserbaidžaani Vabariigi Sõjajõudude kõrgeim juht.

Veelkord tuletame meelde, et Armeenia Aserbaidžaani vastase agressiooni, 20% Aserbaidžaani territooriumi okupatsiooni Armeenia poolt ja täieliku aserbaidžaanlaste etnilise puhastuse tulemusena okupeeritud aladel vajavad vastavalt ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile (UNHCR) humanitaarabi 778 000 riigisiseselt ümberasustatud isikut. Lisaks on umbes 250 000 Armeeniast välja heidetud aserbaidžaanlast põgenike seisuses. Seega on Aserbaidžaanis kokku üle 1 miljoni pagulase ja riigisiseselt ümberasustatud isiku. See tähendab, et iga üheksas kodanik Aserbaidžaanis on pagulane või riigisiseselt ümberasustatud isik. Neli ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni (822, 853, 874 ja 884) nõuavad Armeenia okupatsioonivägede kohest, täielikku ja tingimusteta väljaviimist Aserbaidžaani territooriumilt.

Me usume, et artikli "Juhtkiri: saadiku sõltumatusest" autorid ei ole piisavalt tuttavad olukorraga Aserbaidžaani riigis, mistõttu on tehtud poliitilisi järeldusi, mis on kaugel reaalsusest või on autorid olnud mõjutatud Aserbaidžaani vastaste vaenulike jõudude seisukohtadest. Kasutades alusetult riigijuhtimist halvustavaid väljendeid sellistes tõsiseltvõetavates ajalehtedes nagu "Eesti Päevaleht" ja "Delfi" minnakse vastuollu Eesti ja Aserbaidžaani riikide poliitilise koostöö ja sõbralike suhetega.

Aybaniz Bayramova nõunik Aserbaidžaani Vabariigi Suursaatkond