Küberturbe eksperdid: pahavaraga teenivad ropult musta raha viisaka elustiili ja hea kattelooga häkkerid

Kaspersky Labi infoturbe uurimisrühmas analüüsivad 40 inimest üle maailma küberrünnakute kõige keerukamaid ohte. Kui 20 aastat tagasi avastati päevas 10–20 viirust, siis nüüd iga päev umbes 300 000. Pahavaraloojad on n-ö tavalised inimesed, kes võivad rentida korralikus kontorihoones ruumid, kanda ülikonda ja öelda sõpradele näiteks, et neil on edukas mobiilimängude tootmise firma.

Lauri Jürisoo

toimetaja

Sergey Lozhkin

Foto: erakogu

Pahavaratootmisest on kujunenud omalaadi tööstus, mille suurust on võimatu täpselt hinnata, kuid seal võivad liikuda miljardid eurod. Küberkuritegevus ja konkreetsemalt pahavara on päevakajalised teemad üle kogu maailma, sest pidevalt võib lugeda uudiseid viirustest, troojalastest, ussidest ja muust koledast, mis arvuteid, telefone ja tahvleid ohustab.

Süsteemi nakatumise juures on halvim see, mis edasi juhtuda võib. Tänapäeva pahavara ei püüa tavaliselt peremeessüsteemis mingit jama korraldada, vaid tegutseb seal vaikselt. See aga avab ukse uuele hullemale pahavarale või programmeerib arvuti, et see näiteks rämpsposti välja saadaks või isegi küberrünnakutes osaleks. Populaarne eesmärk on ka kasutaja andmeid koguda, alates paroolidest kuni krediitkaardinumbriteni.

Loe edasi, kui palju küberkurjategijad raha teevivad, kuidas „kliente” leiavad ja kuidas lõpuks ka vahele jäävad.

Edasi lugemiseks:

1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega

Oled juba tellija?

Mis on Delfi Kogupakett?

Kommenteeri Loe kommentaare (6)