Eesti spordi aasta esikümme

Mille poolest jääb Eesti spordi lõppev aasta kõige rohkem meelde? Eesti Päevalehe ja Delfi sporditoimetus koostas esikümne sündmustest, mis 2014. aastal heal või halval moel meie meeli erutasid.

Hõbedane ­Rasmus Mägi

„Tuleb uhke olla selle üle, mis täna tehtud sai,” ütles Rasmus Mägi augustis Zürichis, kui talle hõbemedal kaela riputati. 400 m tõkkejooksu medal on üleüldse esimene, mis eestlased on staadioni jooksualadel võitnud. See aga omakorda tähendab, et Mägi on tippu roninud peamiselt omaenese ande, individuaalse raske töö ja armastava perekonna toel, mitte hästi­õlitatud süsteemi abil. See on tõeline tahte triumf! Mägi ei teeni Eesti Päevalehe spordiaasta esikümne esikoha üksnes erakordse tulemuse eest, vaid ka tänu emotsionaalsele kõrglaengule, mis tema suvine saavutus eestlaste südameisse tõi. Puhtalt faktipõhiselt oleks ebaõiglane hinnata tema hõbemedalit Gerd Kanteri sama karva autasust kõrgemaks. Ent noore mehe esimeses tiitlivõistluste medalis ja 400 m tõkkejooksu Eesti Euroopa spordikaardile tõstmises on uudsuse võlu, millel on tunnete maailmas erakordne väärtus.

Loe edasi, miks Rasmus Mägi saavutus on kõrgemal kohal kui Kanteri sama karva medaliga hinnatud kettakaar, kuhu paigutub Eesti Päevalehe esikümnes spordiklubisid pitsitav stipendiumide saaga ja kas Mart Seimi saavutus mahub meie esikümnesse.

Loe edasi, miks Rasmus Mägi saavutus on kõrgemal kohal kui Kanteri sama karva medaliga hinnatud kettakaar, kuhu paigutub Eesti Päevalehe esikümnes spordiklubisid pitsitav stipendiumide saaga ja kas Mart Seimi saavutus mahub meie esikümnesse.