Toimuv oleks naljakas, kui tegemist poleks mõttetu asendustegevusega ajal, kui Ida-Virumaal on juba kadunud 76 töökohta ja veel sajad hea palgaga töökohad on keskkonnaministeeriumi ükskõiksuse tõttu samuti selges kadumise ohus.

Põlevkivitööstuse ettevõte VKG on viimastel aastatel investeerinud sadu miljoneid eurosid uute õlitehaste ja neid teenindava kaevanduse rajamiseks.

Nafta hinna järsu languse tõttu ei ole kaks VKG vanemat Kiviteri tüüpi õlitehast enam tasuvad. Need on juba seisma pandud ning ilmselt seisab sama ees ka teiste sama tehnoloogiat kasutavate tehastega. Seda valikut ei peaks tegema, kui VKG saaks kõigi tootmisvõimsuste ulatuses põlevkivi hankida oma uuest Ojamaa kaevandusest. Paraku on keskkonnaministeerium otsustanud, et aastas Eestis kaevandatava põlevkivi kogus on 20 miljonit tonni. See laest võetud number on omakorda ajalooliste mahtude põhjal juba 2007. aastal jagatud kolme peamise kaevandaja vahel ning VKG osa on fikseeritud 2,7 miljoni tonni peale. Vajadus on samas üle nelja miljoni tonni. Puudujääva osa ostab VKG Eesti Energia käest, kuid võrreldes enda kaevandusest saadud kiviga on hinnavahe mitmekordne.

Ei saa ka Eesti Energiat süüdistada, et nad konkurendile põlevkivi kallilt müüvad. Tegu on riigi omandis oleva eraõigusliku ettevõttega, kelle juhtkond peab täpselt järgima, et nende otsused omanikule väärtust looksid.

Põlevkivi kasutajad on juba varem pakkunud välja võimaluse jälgida 20 miljoni tonni piirangut pikema perioodi, näiteks 15 aasta keskmisena, sarnaselt mitme teise maavara - nagu turvas - kaevandamisega. Keskkonnaministeerium on vastanud eitavalt.

Ettevalmistatava „pöördumise“ puhul on selge, et keskkonnaministeerium - või ministeeriumit kontrolliva Reformierakonna üks oluline seltskond - tahab nüüd VKG raskustes süüdlaseks teha rahandusministri, kes on ühtlasi Eesti Energia aktsionäride üldkoosolek. See ei aita mitte kedagi, eriti VKG-d.

Ida-Virumaa ja eriti Kohtla-Järve linn seisab silmitsi kriisiga. Sadade inimeste koondamine või nende palkade vähendamine, tehaste ja ka kaevanduse võimalik sulgemine käivitab ahelreaktsiooni piirkonna majanduses. „Kriisiolukord VKG-s mõjutab lumepalliefektina ka suurel hulgal teisi ettevõtteid, kes keemiakontsernile teenuseid osutavad,” kirjutas neljapäeval kohalik päevaleht Põhjarannik.

Tallinnas toimub samal ajal tegevuse imiteerimine.