Keskajal oli üks rikastumise võimalus rikka pantvangi võtmine. Pärast seda, kui kuningas Charles VII vallutas Roueni, langesid vangi võimsa Warwicki krahvi kaks sugulast, kellest ühe andis kuningas oma sõbrale Jean de Bueilile. Niivõrd tuntud ja rikka pantvangi eest eeldati tollal märkimisväärset lunaraha, mistõttu võis härra de Bueil end mõttes juba jõukaks inimeseks pidada.

Paraku rikkus elu kõik tema plaanid: vangivõetu perekond keeldus küsitud summat maksmast ja algasid läbirääkimised, mis kestsid koguni 12 aastat. Kõik need aastad pidi de Bueil kohtlema pantvangi tema kõrge staatusega vastavuses, mis polnud sugugi odav lõbu. Kokkuvõttes juhtus nii, et rikastumise asemel leidis de Bueil end viimaks laostumise äärelt ja oli sunnitud pöörduma kuninga poole, et too pantvangi tagasi võtaks ja ülalpidamiskulud kinni maksaks.