Kujutavat kunsti, heliloomingut ja eesti kirjandust võib pidada eesti kultuuri selleks osaks, mille säilitamisest räägib Eesti Vabariigi põhiseadus. Vabad kunstid peaksid olema ka Eesti kunstiakadeemia (EKA) prioriteet ja missiooni kese. EKA uue rektori valimiste künnisel on otstarbekas küsida: kas praegune EKA ja selle uus rektor suudaksid seda missiooni täita?

Kui analüüsida kunstiakadeemia viimase kümne aasta tegevust, siis ilmneb, et just vabade kunstide korraliste õppejõudude osa on viidud miinimumini ning maali- ja skulptuuriõppe rahastamine on järjest vähenenud. Kunstiõpe on isikupõhine õpe ja eelkõige õpetavad kunsti isiksused. Tudengitel peab olema võimalik valida oma maailmapildiga kõige paremini sobiv õppejõud, kelle looming neid inspireerib. Koostöö õppejõuga peab olema ka järjepidev, mitme aasta ulatuses. Kuid praeguses Eesti kunstiakadeemias annavad kunstiõpet suurelt jaolt tunnipõhiselt palgatud ja peale selle veel alamakstud õppejõud.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega