Töökogemuseta pagulasel on raske Eestis seaduslikku rakendust leida

Guantánamo eksvang saab kuus 90 eurot toetust ja teda koheldakse kui tavalist asüülitaotlejat.

Üleeile pärastlõunal jõudis erilennuga Tallinnasse Jeemenist pärit Ahmed Abdul Qader, kes on viimased pea 13 aastat elanud kurikuulsas Guantánamo Bay vangilaagris.

Tema Eestisse saabumine sattus ajale, kus võimaliku terroristidega kontaktis oleku kahtlus teeb avalikkuse tundlikuks. Mil määral peaks valmistuma selleks, et endine vang soovib ise terroristidega ühendust võtta või otsitakse temaga kontakti? „Guantánamo Bay kinnipeetav on juba Eestis ja see võib tõepoolest tekitada tunnet, et tegemist on äreva hetkega. Aga kindlasti ei maksa seda karta, sest need kaks sündmust pole omavahel mitte kuidagi seotud,” märkis siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort. Ta rõhutas, et USA palve kaaluda vangi vastuvõtmist esitati juba möödunud kevadel. „Eesti riigiasutused tegelevad terrorismivastase võitluse ja turvalisuse tagamisega olenemata sellest, kas isik [Qader] oleks Eestisse tulnud või mitte. Ma võin kinnitada, et ka sellel juhul me tagame Eesti turvalisuse.”