Käerauad ei kõlise voodis väga valjult

Eestiski üle 40 000 vaataja kogunud filmi „Viiskümmend halli varjundit” menu on sotsiaalpsühholoogiline saladus.

Hollywoodi menuk „Viiskümmend halli varjundit” ei küündi üldistuseni, kus kapitalistlik tõbras ja miljardär Christian Grey (Jamie Dornan) rõhub töörahva seast pärit neiut Anastasia Steele’i (Dakota Johnson). Film ise suhestub aga töötava rahvaga sedasi, et töötav rahvas toob heal meelel oma veeringud kinokassasse – saaks vaid „Viiskümmend halli varjundit” ära näha.

Film on igasugusest üldistusest kaugel juba seetõttu, et armunud peategelased on mängitud üsna üheplaaniliselt, nende näitlejatöö laad klapiks kenasti ühte lihtsamat sorti romantilisse komöödiasse. Film ei rõhuta eriti klassivahet, mis peategelaste vahel valitseb. Filmi algusotsas antakse noore ärisuurkuju Christiani aksessuaaride näitamisega üksnes vihjamisi mõista, et tegu on kontrollifriigiga, kel vajadus kõik asjad lahtritesse kamandada.