Erinevalt oma emaettevõttest töötab Germanwings nn odavlennufirma mudeliga – piletihindade madalal hoidmiseks on teenus kasinam. Euroopa siselendudel on juba aastaid võimutsenud odavlennufirmad, nagu Ryanair või EasyJet. Saksa Lufthansa oli üks esimesi pikkade traditsioonidega lennundusettevõtteid, kus mõisteti, et kui jätkatakse Euroopa lühemate otsade teenindamist oma väärikal tasemel, võtavad odavamad konkurendid reisijad üle.

Tütarettevõttega Germanwings hakati arendama konkurentidega võrreldavat teenust. Eesmärk teha võimalikult palju Euroopa lende Germanwingsi lennukitega ja selle nime all täideti tänavu jaanuaris. Alates sellest ajast teenindas Germanwings kõiki riigi- ja Euroopa-siseseid lende, mis algasid või lõppesid Saksamaa lennujaamades peale Lufthansa keskusteks olevate Frankfurdi ja Müncheni.

Paraku pole see läinud kaugeltki sujuvalt. Lennuliinide suuremahulise odavamale Germanwingsi firmale suunamise vastu on mitut puhku protestinud Lufthansa võimas pilootide ametiühing. Eelmisel aastal toimus selle tõttu mitu streiki, viimane mitmepäevane alles detsembris. Lufthansale läksid need kaotatud lennupäevad mullu eri hinnangutel maksma 170–200 miljonit eurot.

Alles veebruaris toimus suur streik ka Germanwingsi heaks töötavate pilootide seas. Jälle jäi ära hulk lende. Põhjus oli seekord Lufthansa juhatuse soov kärpida kulusid ettevõttesse palgatavate uute pilootide varajasele pensionile mineku õiguste vähendamisega. Varem palgatud piloodid võivad ametiühinguga sõlmitud lepingute järgi juba 55-aastaselt eelpensionile minna ja saada ettevõtte kulul pensioniks 60% oma viimasest palgast, kuni jõuavad 65. eluaastal tavalisse pensioniikka.

Lufthansa juhatus näeb, et selliste soodustustega ei suudeta odavlennufirmadega konkureerida. 9000-liikmeline pilootide ametiühing sellega muidugi ei nõustu.