Sügiseti on populaarsed uudised sellest, millised koolid hõivasid riigieksamite tulemustega üle-eestilise edetabeli esikümne. Eksamite alusel järjestamine ilmselt täiesti ära ei kao, kuid sel aastal läheb pilt kindlasti kirjumaks. Haridusministeerium on välja mõelnud hulga kriteeriume, mida arvesse võttes ähvardab senine nn eliitkoolide võimu all olnud edetabel uppi pöörata. Uusi näitajaid hakatakse avaldama juba sellest kevadest alates.

„Eesti haridussüsteemi häda on see, et meil on tohutu tung eliitkoolidesse,” märkis haridusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets. „Ühest küljest on see tarbetu laste drillimine asjadeks, milleks nad ei pea valmis olema, ja teiselt poolt tekitab see hariduslikku kihistumist.” Eliitkoolide üks tõmbenumber ongi ju koht eksamiedetabeli esikümnes. Seni on tabeleid koostades piirdutud üksnes gümnaasiumi lõpueksamitega, kuid eliitkoolid teatavasti valivad oma õpilasi kokku eri põhikoolidest. Kui õppima on valitud koorekiht, ei pruugi esile tulla, kui palju tööd viimase kolme klassi jooksul õpilastega tegelikult tehakse.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega