Kui Waze aastaid tagasi oma teenuse käivitas, tundus skeptikutele mõte hea, aga poolik. Inimesed sõidavad ringi ja kui nad märkavad õnnetust, teed tõkestavat risu, ummikut, politseipatrulli või muud normaalset sõitu mõjutavat nähtust, teavitavad nad nutitelefoni äpi vahendusel sellest teisi sõitjaid. Idee tundus poolik, sest äpi kaudu teiste aitamise eest ei saanud sentigi tasu ega pidanud teabe eest ka raha välja käima. Kui liiklusinfo eest ei tule maksta, siis mis Waze’i küll elus peaks hoidma? Nüüdne olukord näitab, et kogukondlik või vabatahtlikkuse alusel toimiv süsteem mitte ainult ei püsi elus, vaid lausa lämmatab konkureerivad süsteemid.

"Waze on Eestis alles lapsekingades, aga meil on piirkonnas kümneid tuhandeid kasutajaid, kes sõidavad igas kuus 8,5 miljonit kilomeetrit ja teatavad selle käigus 52 000 vahejuhtumist,” märkis Julie Anne Mossler, kes tegeleb firma globaalse strateegia ja avalikussuhetega. See on küll väike arv võrreldes kogu Eestis läbi sõidetud autokilomeetritega (2013. aastal sõideti riigimaanteedel keskmiselt 407 miljonit kilomeetrit kuus), kuid ometi piisavalt suur, et pidada Waze’i arvestatavaks liiklusinfo kanaliks. Seda kinnitab kasvõi pilk Waze’i Tallinna kaardile tipptunni ajal, sest see on täis nii liiklejaid kui ka liiklusinfot: kus on ummikud, kus õnnetused, kus teed remondis, kus politseipatrull jne.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega