Kaitseministri sõnul ei seisa Eesti täna silmitsi otsese sõjalise rünnaku ohuga, ent sõjalise riigikaitse eest vastutajad peavad mõtlema ka kujuteldamatule.

Seepärast tuleb tema sõnul heidutust ja kaitset järjekindlalt tugevdada. "Meie eesmärk on nii NATO reageerimiskiiruse kasvatamine kui liitlaste kohaloleku suurendamine Eestis," ütles Mikser. "Seda nii täiendavate liitlaste üksuste kui eelpaigutatud varustuse kaudu."

Kaisteminister lisas, et Venemaa on viimastel aastatel muutnud oma retoorikat ja käitumist üha agressiivsemaks. Regulaarselt viiakse läbi suuremahulisi lahinguvalmiduse kontrolle, mille kattevarjus on lihtne ette valmistada veelgi provokatiivsemaid samme.

"Usun, et ka president Ilvese "nelja tunni" remark oli mõeldud illustreerima Vene Föderatsiooni otsustusprotsessi ja relvajõudude siirmise kiirust, ent kindlasti ei tahtnud president väita, justkui saaks Eesti vallutada nelja tunniga. See ei ole võimalik," ütles Mikser.

Mikser nõustus presidendiga, et liitlaste kohaloleku kasvatamist ei peaks takistama klammerdumine NATO-Venemaa alusakti teksti olukorras, kus teine pool nii seda lepet kui ka muid kokkuleppeid rikub.

Alusakti tekst peegeldab 1997. aasta julgeolekuolukorda, mis on tänaseks Venemaa käitumise tulemusena fundamentaalselt muutunud, lisas Mikser.