Eesti riigikaitse baseerub reservarmeel, mille võitlusvõimelisena hoidmiseks korraldatakse regulaarseid reservõppekogunemisi. Tänases julgeolekukontekstis on reservväelaste „värskena" hoidmine eriti aktuaalne - kohe on algamas suurõppus „Siil", mis toob Eesti metsadesse ligi 12 000 reservisti.  Olen ise osalenud reservõppekogunemistel alates 2004. aasta „Kevadtormist" ja näinud nende õppuste arenguid. Kui veel kümme aastat tagasi ei olnud meeste  kokkusaamine probleemiks, siis majanduskriis tegi oma töö.  Riiki kaitstakse küll patriotismist ja kohusetundest, aga kahjuks nende väärt omadustega elektriarveid ja pangalaenu ei maksa.  Olen isegi väga kõrgelt motiveeritud kaitseliitlaste suust kuulnud lauset: „Ma väga tahaks kümneks päevaks metsa tulla aga ma ei saa seda endale lubada..."

Kõigest viiendik

 Nüüd veidi statistikat. Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse uurimuse tulemusel selgus, et ainult 18 protsenti reservväelastest läheks hea meelega õppekogunemistele ja üle kolmandiku reservis olevatest isikutest jätaks võimaluse korral kordusõppustele minemata või läheks sinna täiesti vastumeelselt. Kaitseministeeriumi andmetel ei ole 80 protsenti reservõppustel osalenud isikutest rahul õppekogunemistel osalemise eest saadava hüvitisega. Hetkel tasustatakse õppustel osalevaid sõdureid 27 euroga, allohvitsere 30 euroga ja ohvitsere 40 euroga päevas. See ei ole kaugeltki piisav, sest näiteks 2013 aastal osales õppekogunemistel ainult 55 protsenti kutsututest. Loomulikult ei ole mitteilmumise põhjused ainult rahalised, kuid üldistada saame sellegipoolest. 

  Tean paljusid motiveeritud reservväelasi ja kaitseliitlasi, kes on reservõppekogunemise tarbeks välja võtnud puhkuse. Aga sellel on hind - perega koosolemise aeg. Paljud on tööandja käest välja kaubelnud palgata puhkuse. Sellelgi on tõsine mõju pere eelarvele. Riigiasutuses töötaval reservväelasel on loomulikult lihtsam - seadus on seadus. Aga eraettevõttes töötav reservist võib halvemal juhul riskida töökoha kaotamisega.

Pool rehkendust

Reformierakonna 2015 aasta Rahvusliku julgeoleku strateegiasse sai kirja pandud nn kaitsepalk, mis lihtsustatult tähendaks kõigile reservõppekogunemistel osalenutele saamata jäänud töötasu kompenseerimist. Koalitsiooniläbirääkimistel taandus see paraku 50-e protsendini palgast pluss ametikoha tasu. Aga asi seegi, eriti endise tasustamisega võrreldes. Kindlasti tõstab kaitsepalk reservis olevate võitlejate osalemismotivatsiooni ja parandab seeläbi meie üksuste valmisolekut konfliktsituatsioonis tegutseda. Lõppude lõpuks ei kaitse riiki mitte ainult relvad vaid ikka eelkõige inimesed.

Väga palju emotsioone tekitanud üksikud maksutõusud ongi osaliselt ka kaitsepalga katteallikaks.  Riigikaitse on meie iseseisvuse hind.  Kes ja  kui palju on nõus seda oma taskust maksma on juba südametunnistuse asi.

Kohtumiseni reservõppekogunemisel „SIIL 2015"!