Siret Kotka (28) annab LP-le oma esimese isikuintervjuu. „Küsitud on aastate jooksul kõikidest väljaannetest, aga ma ei ole tahtnud rääkida,” sõnab hapra olemise, ent kindla käepigistusega Siret. Tal on seljas kärtslilla kostüüm ja ka tema blondid juuksed on lillaka varjundiga. „See on juhus,” naerab ta, kui muiates küsin, kas tal käib ka näiteks sinise kostüümi juurde sinakas juuksevarjutus. Versace Bright Crystali järele lõhnav Siret juhatab meid fotograafiga riigikogu käänulisi koridore mööda Keskerakonna fraktsiooni ruumidesse. Siin tunneb ta end hästi ja kindlalt. Läheme kohe alguses sinatamisele üle, Siretist voogab suurt sõbralikkust ja heatahtlikkust. Ta on valmis vastama kõikidele küsimustele ja seda ka teeb. Ta tuli poliitikasse 13-aastaselt ja on jõudnud enne 30. eluaastat tippu. Mis nipiga?

Kuidas mõistsid nii noorelt, 13-aastaselt – vanasti mängisid tüdrukud sel ajal veel nukkudega –, et sinu kutsumus on poliitika?

Olin 13-aastaselt Eesti ornitoloogia ühingu liige. Tegelesin lindude kaitsmise, uurimise ja vaatlemisega. Ühel päeval sain aru, et lindude kaitsmiseks on vaja rahalisi vahendeid. Et üldse kedagi aidata või toetada, on vaja rohkemat kui ühes organisatsioonis toimetada. Seal tuli mõistmine, et Eesti poliitikat on vaja keskkonnasäästlikumaks muuta. Hakkasin uurima Eesti parteisid ja lugema nende programme ning astusin Keskerakonna noortekokku. Mulle tundus selle partei programm kõige sümpaatsem – et hea majanduse kaasabil sünniks Eestisse täisväärtuslik keskklass. See saigi kaalukeeleks.

Kui suurt rolli mängis selles otsuses sinu iidol Edgar Savisaar?

Mitte mingisugust. Teadsin, et ta on olemas ja et ta on erakonna esimees, aga sellel ei olnud mingit tähtsust. Pigem aitas kaasa see, et mu vanem vend on Keskerakonna lihtliige. Tema suunas mind rohkem.
„Ma ei pea end tüüpiliseks broileriks, sest olen kooli ajal töötanud ja osalenud ka ühes ettevõtlusprojektis,“ ütleb Siret Kotka. Ta peab ise rohkem lugu neist, kes tulevad poliitikasse teistest eluvaldkondadest, kuna neis on rohkem sisu.

Millal kohtasid esimest korda Edgar Savisaart?

See oli Võrtsjärve ääres Keskerakonna noortekogu suvepäevadel. Tal on traditsioon teha seal igal aastal poliitiline ettekanne. Selles ettekandes rääkis ta juba minust, kuigi me ei tundnud siis teineteist. Ta rääkis, et Väike-Maarjas on üks neiu, kes on võidelnud sealse loomsete jäätmete tehase vastu. Edgar Savisaarega kohtusin silmast silma alles paar aastat hiljem, 15-aastaselt.

Nii et tunned teda isiklikult 13 aastat?

Tundmisest saab rääkida ajast, mil läksin tema juurde majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse ministri referendiks. Olin siis 18-aastane, läksin kohe pärast keskkooli.

Otse koolipingist ei minda just sageli ministri abiliseks. Millega sa ta ära võlusid?

Ma arvan, et jäin Edgar Savisaarele silma sellega, et toimetasin väga iseseisvalt Väike-Maarjas. Ega neid noori poliitikuid või inimesi, kes tunnevad poliitika vastu huvi, ole just väga palju. Võitlesin raipetehase vastu ikka väga aktiivselt. Esimesed teleintervjuud andsin sel ajal. Ta pani tähele, et on olemas selline võimekas tütarlaps.
Võitlesin raipetehase vastu ikka väga aktiivselt. Esimesed teleintervjuud andsin sel ajal. Ta pani tähele, et on olemas selline võimekas tütarlaps.

Ja kohe otsejoones ministri referendiks?

Kui Edgar Savisaar sellise ettepanekuga mu juurde tuli, oli see suur üllatus. Oli 2005. aasta, tulemas olid kohalikud valimised. Ma arvasin, et ta tuleb ettepanekuga, et Väike-Maarjas tuleb korralik kandidaatide nimekiri kokku panna ja et ma peaksin kindlasti kandideerima. Et ta tegi hoopis teistsuguse ettepaneku, oli minu jaoks müstika, ma ei oodanud seda kohe kindlasti. Arvasin, et saan Edgar Savisaarega koos töötada siis, kui olen 25-aastane ja kõrgharidusega. Olime kohtunud ainult üritustel ja põgusalt tere öelnud. Aga kahtlemata ma haarasin sellest võimalusest.

Kas oled aru saanud, miks Edgar Savisaar usaldab verinoori inimesi, mitte kogemustega ja end omal alal tõestanud spetsialiste?

Ma arvan, et Edgar Savisaar usub noortesse. Tal on tunne, kuidas inimene võiks hakkama saada. Ta julgeb uusi inimesi poliitikasse tuua. Keskerakonnas on ju juhtpositsioonidel väga palju noori inimesi. See on kindlasti Edgar Savisaare suur teene. Aga ma ei ütleks, et ta on vanu tegijaid kuidagi ära puksinud. Tallinna linnavalitsuses on ta võtnud endale väga head nõunikud, näiteks Jüri Kuuskemaa või Juhan Paadami, kes on omal alal kompetentsed inimesed, professionaalid. Kui töötasime koos ministeeriumis, nägin väga tihti, et ta kutsus nõupidamistele teadlasi ja eksperte ning enne kui hakkas mõnd seadust välja töötama, uuris alati nõu.

Kui sina referendiks läksid, oli Edgar Savisaar Viljaga abielus. Kui kiiresti teie suhe isiklikuks muutus?

Ma arvan, et oleme Edgar Savisaarega – nagu tookordki olime – erakonnakaaslased ja sõbrad. Seal meie suhe lõppebki.

Aga miks ütles Vilja Savisaar-Toomast mõni kuu tagasi siinsamas intervjuus „Püha taevas, Siret Kotka elab ju Hundisilmal!”? Kas elad siis?

Noh, ma olen seda ise ka lugenud, aga kahtlemata ma ei ela Hundisilmal. Mul on Tallinnas üürikorter ja ma käin tihti ema juures Lääne-Virumaal. Mul ei ole Edgar Savisaarega mehe ja naise intiimsuhteid. Käsi südamel.

Miks sind siis nii kindlameelselt Tallinna linnapeaga paari pannakse? Eesti Ekspress kirjutas läinud aastal suisa pika loo pealkirjaga „Siret Kotka tõus Hundisilma perenaiseks”.

Jah, olen ka seda lugenud. Oleme Edgar Savisaarega sellest ka rääkinud ja koos naljatasime, et eks ta peaks mingil hetkel tegema teatavaks, kes on Hundisilma tegelik uus perenaine. Mina see kindlasti ei ole.
Meedia proovib mulle külge panna tiitleid, aga mind see ei morjenda, sest ma ju tean, mis on tõde, ja vale ei saa mulle haiget teha.

Milline pettumus! Terve Eesti teab, et sina oled.

Ma ei saa kinnitada seda, mida ma ei ole. Meedia proovib mulle külge panna tiitleid, aga mind see ei morjenda, sest ma ju tean, mis on tõde, ja vale ei saa mulle haiget teha. Edgar Savisaart on pildistatud päris paljude naistega, kellega on teda hiljem kohe ka paari pandud. Ta on nii karismaatiline isik, et eeldatakse, et tal on kõigi teda ümbritsevate naistega suhe. Ma ei ole valimispeol Edgar Savisaarega isegi tantsinud. Ma ei ole Hundisilma talu perenaine, Edgar Savisaare armuke ega elukaaslane. Kui väidaksin teistmoodi, oleks väga kurb see meesterahvas, kes elab minu südames. Mu süda ei ole vaba.

Ega see meesterahvas, kes on su südame võitnud, ole mitte erakonnakaaslane Priit Kutser, kellega sind on samuti seostatud?

(Muigab.) Ei, see on üks teine meesterahvas, aga iga asi omal ajal. Olen õnneliku isikliku eluga naine ja asjade käiguga väga rahul. See mees ei ole otseselt poliitikaga seotud, aga kaudselt on ju kõik sellega seotud.
Siret Kotka: „Minu suureks plussiks peetakse vastutustunnet. Teen ära kõik, mida olen lubanud. Seepärast olen jõudnud sinna, kus olen.“

Kuidas talub sinu kõrval olev mees seda, et meedia paneb sind järjekindlalt Edgar Savisaarega paari?

Ma ei tea, ju siis mul on tugev partner. Suhtes peab kahe inimese vahel olema usaldus ning minu ja mu partneri vahel see on. Mul on lihtne elada ja olla. Me ei ela veel koos, meil on käimise periood. Ta on minust paar aastat vanem ja olen sellega väga rahul.

Aga need ühised puhkusereisid, mis meedia on avalikustanud? Oled sa käinud Edgar Savisaarega soojamaareisidel?

Oleme käinud koos Kesk-Euroopas, aga need on olnud pigem erakonna asjad. Meedia on pannud need pealkirjad, aga kui võtame viimase Hispaania reisi, siis käisin iseseisvalt mitmes Euroopa riigis ja kohtusin Hispaaniasse jõudes ühel päeval ka Edgar Savisaarega. Ta puhkas samal ajal seal ja kui mina teda nägin, oli ta üksi.

Miks Vilja Savisaar-Toomast siis valetab?

Ma ei oska tema sõnavõtte üldse kommenteerida. Eks iga inimene mõtleb ikka enda rikutuse tasemelt. Ma ei ole Vilja Savisaar-Toomastile kunagi meeldinud. Alustasin Keskerakonna noortekogu esimehena ja ta suhtus sellesse noortekogusse väga vaenulikult. See viha kandus sealt minule üle.
Aga milleks võidelda? Vilja teeb seda nagunii, kui tahab. Ma ei arva, et inimene peab oma eraelu meedias toimetama.

Eks noortekogust tulid ju nii mõnedki silmarõõmud, kellele Savisaar pööras ehk rohkem tähelepanu kui oma seaduslikule abikaasale. Äkki on see põhjus?

Vaat ei tea. Ma ei näe teise inimese hinge, ma ei oska seda öelda. Eks ta ise otsustab, mida räägib, ja eks ta ise teab ju tegelikult, mis on tõde ja mis vale.

Sa ei võtnud Viljaga ühendust, et öelda: asjad ei ole nii. Miks sa ei võitle tõe eest ja lased sel suhtel teisiti paista?

Aga milleks võidelda? Vilja teeb seda nagunii, kui tahab. Ma ei arva, et inimene peab oma eraelu meedias toimetama. Kui poliitilise sõnavõtu puhul pannakse mulle sõnu suhu, siis ma küll võitlen. Aga miks peaksin võitlema, kui räägitakse mingit valet, mis mind üldse ei morjenda?

Kas Edgar Savisaarega seostamine on su karjäärile pigem kasuks tulnud?

Ma ei oska seda kommenteerida. Mis sa ikka tuuleveskitega võitled. Olen lähtunud seisukohast: las koerad hauguvad, karavan läheb edasi. See on kogu aeg olnud üks mu elu põhimõtteid.

Tänu sellele, et oled olnud Edgar Savisaarega heades suhetes, oled saanud kõik head asjad oma elus?

See on küll kummaline järeldus. Olen teinud oma elus väga palju tööd. Ma armastan töötegemist. Olen valmis ärkama vara ja minema hilja magama, valmis kohtuma paljude erinevate inimestega, toimetama ja kirjutama. Minu suureks plussiks peetakse vastutustunnet. Teen ära kõik, mida olen lubanud. Seepärast olen jõudnud sinna, kus olen. Olgem ausad, sain riigikogu valimistel 2558 häält ja see tuleb ikkagi iseenda töö viljast. Seda ei saa mitte keegi sulle anda. Kas valija usaldab sind, oleneb ikka ja ainult sinust endast.

Ometi said aidata oma kodukanti just Edgar Savisaare kaudu. Tallinna linnavalitsus rahastas sinu valimispiirkonda kuuluva Kiltsi kultuurimaja uue põranda ehitamist.

Mis puudutab Kiltsi kultuurimaja, siis seal on väga aktiivne kohalik kogukond. Nemad ise tegid avalduse Tallinna linnavalitsusele, see oli puhtalt nende algatus. Kohalik vallavolikogu liige Siret Stoltsen väga muretses selle pärast, esitas aastaid igale poole taotlusi ja ettepanekuid ning ütles, et esitab ka Tallinna linnale, sest sel on programm „Tallinn aitab”. Mina ütlesin: esita! Ja Edgar Savisaar käis nii Tapal kui ka Kiltsis inimestega kohtumas, olin temaga seal kaasas. Ta vaatas seda taotlust ja pärast linnavalitsuses otsustasid, et toetavad seda. Mina pole neil istungitel kordagi osalenud. Nad on ju teisi projekte samamoodi toetanud. Mulle tundub, et see on edgar-savisaarelik lähenemine – teha igal aastal midagi head ka väljaspool Tallinna.

Milline on praegu Edgar Savisaare tervis?

Ta on endiselt intensiivravi palatis, aga ärkvel ja suhtleb lähedastega. Mitte küll nii kiire kõnega nagu meie sinuga praegu, aga jõudu tuleb iga päevaga juurde. Ta suudab oma mõtteid arusaadavalt sõnastada. Ta sööb ise, kogub jõudu ja toimetab. Praegu on talle vaja anda ainult aega. Nii mina kui ka päris paljud erakonnakaaslased oleme käinud teda haiglas korduvalt vaatamas. Meil on lähedastega kokkulepe, et kui tahame tema juurde minna, võtame pereliikmetega ühendust ja küsime, millal nemad lähevad, ja läheme siis kaasa.

Kuidas hindad tema paranemist? On olukord paremaks läinud?

Pisitasa läheb kogu aeg paremaks. Ta on teadlik oma olukorrast. Aga edgar-savisaarelik iseloom pole teda maha jätnud. Tal on juba mõtted, mida võiks teha ja kuidas toimetada. Kas ta just vägesid juhib, see on ehk palju öeldud, aga oma ideedest ja mõtetest annab ta meile kogu aeg märku.
Ta on teadlik oma olukorrast. Aga edgar-savisaarelik iseloom pole teda maha jätnud.

Kas olete temaga arutanud, kuidas elu Keskerakonnas ja Tallinna linnas edasi läheb?

See, kas Edgar Savisaar tuleb tagasi poliitikasse või jätkab Hundisilmal raamatute kirjutamist, on tema enda otsus. Erakond on võtnud seisukoha, et ootame selle otsuse ära. Sel teemal ei ole me haiglas temaga vestelnud. Las inimene tuleb enne koju.

Kui kaua võib see aega võtta?

Arstid ei julge midagi prognoosida. Eks see selgub lähikuudel. Keskerakonnal on praegu teiste erakondadega võrreldes kõik väga hästi. Kadri Simson täidab erakonna esimehe ülesandeid, toimetab ja räägib asju läbi. Kui vaatan praegu kõrvalt Reformierakonda, IRL-i või sotse, siis seal käivad lahingud. Meiega ei saa neid võrreldagi, oleme ühtsed ja kõik võtavad asja rahulikult.

Milline on Edgar Savisaare emotsionaalne seisund?

Olen nüüd Edgar Savisaart haiglavoodis mitu korda näinud ja ütleksin, et ta on võitleja. Protsent, et ta tuleb sellest haigusest välja, oli ju üliväike. See näitab väga selgelt, et Edgar Savisaar tahab elada. Tema sisemine tahtejõud on väga suur. Tänapäeval on proteesid väga võimekad ja ma arvan, et ta arvestab selle võimalusega. Ütlen ausalt: ma ei näe võimalust, et ta jääks elust kõrvale. Kõndima hakkab ta kohe kindlasti.

Ta jätkab nii erakonna esimehe kui ka Tallinna linnapeana?

See on tema enda otsus. Olen täielikult valmis ka selleks, et ta otsustab hakata Hundisilmal raamatuid kirjutama ja teeb teinekord mõne poliitilise avalduse. See kõik selgub lähikuudel.

On spekuleeritud, et Keskerakond saab opositsioonist välja, kui Edgar Savisaar astub tegevpoliitikast kõrvale.

Samas raiusid kõik erakonnad enne valimisi, et Keskerakonnaga ei tee nad koostööd isegi Savisaareta.

Vaadates praegust poliitilist olukorda, tuleb öelda, et koalitsioonis võivad asjad väga kiiresti muutuda. Sven Mikser oli esimene, kes saatis Edgar Savisaarele haiglasse kaardi ja lillekimbu, soovides talle head paranemist. Poliitikas on kõik võimalik. Ka presidendi kantselei saatis Keskerakonna kontori kaudu Edgarile tervisi.

Lilli ja paranemissoove on saatnud väga paljud poliitikud. Aga tema palatis on praegu käinud ainult keskerakondlased. Teisteks külalisteks on veel vara.

Kuidas Hundisilma talu peremeheta hakkama saab?

Hundisilmal on naabrimees, kes viib iga päev koertele süüa. Seal viibib pidevalt ka Erki Savisaar oma perega, samuti on olemas valvesüsteemid. Isegi kui sealt ollakse paariks tunniks eemal, on kogu territoorium jälgimise all.
Ma lihtsalt tundsin lapsena väga selgelt, et kui tahad, et leib oleks laual, tuleb tööd teha.

Millised on sinu isiklikud ambitsioonid poliitikas?

See võib tunduda idealistlik, aga et inimestel oleks Eestis parem elada. Käin väga tihti maal ja kui näen, kuidas inimesed elavad, mõtlen, et Eesti riik väärib paremat. Maal on tavapärane, et inimesed teenivad miinimumpalka, peavad sellest maksma kommunaalkulud, lapsed koolitama ja ära elama. Tean, et paljudes mitme lapsega peredes ei ole võimalik last lasteaeda panna, sest pere eelarvest on liiga suur kulu maksta laste kohatasu ja söögi eest.

Valimiskampaania ajal tuli mu juurde näiteks pensionär, kes saab kuus 270 eurot pensioni. Kui ta maksab sealt ära elamiskulud ja ostab rohud, jääb tal söögirahaks 50 eurot. Ma ei tea... Kas 21. sajandil on normaalne elada terve kuu 50 euroga? Kui näen selliseid asju, tunnen, et nende inimeste eest peab seisma. Ja seda ma tahangi teha.

Missugusest perest sa ise tuled? Said lapsena kõik, mida tahtsid?

(Mõtlikult.) Ei. Minu ema kasvatas mind ja mu kaht venda üksinda. Mu vennad on minust 13 ja 12 aastat vanemad. Olin 18-aastane, kui mu isa suri. Mu ema on matnud mõlemad oma abikaasad. Nii minu vendade isa kui ka minu isa surid vähki. Mu vennad olid viie-kuueaastased, kui oma isa kaotasid. 1990-ndate alguses istusime väga tihti neljakesi köögilaua taga ja lugesime sente kokku – kas saame leivapätsi ostetud või seekord mitte. Ma ei tundnud lapsena kunagi nälga, aga tunnet, et saan poest osta seda, mida hing ihaldab, polnud mu lapsepõlves kunagi. Ma ei tundnud nälga tänu emale, kes tegi kogu aeg hoidiseid sisse. Meil on Lääne-Virumaal Triigi külas kahetoaline korter, kus vendadega kasvasime ja ema siiamaani elab. Selle korteri juures on ka väike peenramaa, kus kasvatasime kartulit ja porgandit. Mu ema on õppinud mesinikuks, aga töötanud terve elu lüpsjana. Olen väga lihtsast perest. Ema on palju töötanud ja seetõttu nüüd invaliid. Mis ei tähenda, et ta siiamaani peenramaad ei peaks ja hoidiseid ei teeks. Ta paneb neid mulle ikka Tallinnasse kaasa. Mu fantastiliselt hea ja töökas ema on mu suur eeskuju.

Kas ambitsioon rabeleda välja vaesusest ja võidelda endale koht hoopis teistsuguses maailmas on üks põhjusi, miks oled poliitikas?

Ma ei oska seda öelda. Ma lihtsalt tundsin lapsena väga selgelt, et kui tahad, et leib oleks laual, tuleb tööd teha. Aitasin terve lapsepõlve ema peenramaal ja gümnaasiumis olles käisin kõik suvevaheajad poodides tööl. Kuna üks mu vend elas juba Tallinnas, töötasin vaheaegadel praeguse Norde Centrumi asemel olnud Citymarketis, kus paigutasin kuivaineid lettidele. Teenisin raha, et saaksin osta endale esimesed prillid ja riided selga.

Mida vastad neile, kes sind poliitbroileriks kutsuvad?

Ma ei pea end tüüpiliseks broileriks, sest olen kooli ajal töötanud ja osalenud ka ühes ettevõtlusprojektis. Tean, kui raskelt raha ettevõtjale tuleb. Eks see ole meie põlvkonna küsimus – ühelt poolt professionaalsed poliitikud, keda nimetatakse broileriteks, ja teisalt eri eluvaldkondadest poliitikasse tulevad spetsialistid. Pean ise lugu rohkem neist, kes tulevad teistest eluvaldkondadest. Neis on rohkem sisu. Proovin kompenseerida seda, mida on neis rohkem, ja õppida asju juurde.

Mis sind elus tagant tõukab? Suured eesmärgid?

Olen lapsepõlvest saati seadnud eesmärke ja nende poole väga järjekindlalt liikunud. Eesmärgid peavadki suured olema. Mina tahan näiteks seista maaelu eest. Eesti riik impordib palju rohkem, kui ekspordib. Kui Keskerakond tuleb valitsusse, hakkame reaalselt majanduse ja ekspordiga tegelema. Kõik teised riigid teevad seda. Näiteks impordime väga palju piimasaadusi, samuti odavamat sealiha. Tegelikult võiksime luua oma piimatooted, mida saaksime suures mahus eksportida. See oleks võimalik, kui vaid tahaksime. Kui käin mujal Euroopas, siis näen, kuidas leedukad müüvad oma viinereid või sardelle väga edukalt suurtes poekettides. Aga ma ei näe seal Eesti tooteid. Oleme põllumajanduslikult puhas toorainemaa – viime välja toorainet, mis on odav, aga mille kasutegur on tegelikult väga väike.
Kui olen kusagil restoranis, kuhu mind ikka vahel viiakse, mõtlen alati, et paneksin toidule hoopis teisi maitseaineid ja toit oleks nõnda palju maitsvam. Kodus on kõike palju toredam teha.

Sinus räägib tulevane põllumajandusminister. Marssalikepike on sul igal juhul põues?

Ambitsiooni peab olema. Maaeluministri portfelli võiksin kunagi tulevikus vastu võtta küll, kui on võimalik. Mulle meeldib väga maal olla ja tunnen sealseid probleeme hästi.

Kui poliitika välja jätta, siis millised on su isiklikud eesmärgid? Oma kodu Tallinnas?

Mulle meeldiks pisikene kodukene, kus on kõik olemas. Ma ei soovi mingit lossi. Päris paljud mu eakaaslased on ostnud laenuga suure pinnaga korteri, kus tunnevad end hästi.

Kui mina endale kunagi korteri muretsen, siis on see pigem pisike, aga see-eest kodune ja hubane. Ma ei vaja elamiseks luksust. Kogun praegu raha korteri sissemaksuks, et võimalikult väike pangalaen võtta. Hinnad on kinnisvaraturul väga kõrgeks läinud, tasub veel mõned aastad oodata, enne kui osta.
Edgar Savisaar ja Siret Kotka läinud aasta novembris Kiltsi rahvamaja uue põranda - mille ehitamist toetas Tallinna linnavalitsus - avamisel.

Millise autoga sa sõidad? Kuidas riigikogulase kuluhüvitist kulutad?

Sõidan 2008. aasta Toyota Corollaga. Kahtlemata võimaldaks mu sissetulek ka paremat autot, aga ma ei ole selleks vajadust tundnud. Toetan oma esinduskulu eest paljusid organisatsioone ja korraldan üritusi. Mulle meeldib säästa ja ma pigem kogun raha. Väga harva olen impulssostja, mõtlen alati põhjalikult oma ostud läbi. Ja ma ei osta kunagi midagi väga kallist.

Mu eesmärgid ei ole kunagi materiaalsed, pigem seotud õppimisega. Sinna võin tõesti kulutada. Praegu on üks mu eesmärke lõpetada Tallinna ülikooli politoloogia magistrantuur.

Milline perenaine sa oled? Tean inimesi, kes on Hundisilmal õhtusöökidel käinud ja kiidavad su kokakunsti.

Mulle meeldib väga süüa teha. Kui olen restoranis, kuhu mind ikka vahel viiakse, mõtlen alati, et paneksin hoopis teisi maitseaineid ja toit oleks palju maitsvam. Kodus on kõike palju toredam teha.

Valmistan hästi palju kala, aga ma ei söö üldse lõhet, sest see ei maitse mulle. Kui suviti õnnestub mõne kalamehega kaubale saada, olen väga õnnelik. Näiteks siig on fantastiliselt hea, seda on ka lihtne küpsetada. Kalakasvatustest saab talvisel ajal osta tuura. Siiani on minu tehtud tuurakala kõik väga kiitnud. Ma ei kasuta kunagi valmis kalamaitseainet, mul on selleks oma spetsiaalne ja soodne maitseaine Klingai. Eesti rukkikuningas Hans Kruusemägi, kel on Väike-Maarjas oma kalakasvatusfarm, õpetas mind kala tegema. Kui esimest korda sinna sattusin, ütles ta: kalamaitseaine unusta kala küpsetades kohe ära, sest see rikub kala maitse. Kõige paremad on till, pipar ja sool.

Oled end nüüd neljaks aastaks riigikogus rakkesse pannud. Samal ajal on sul värske suhe mehega, kellega planeerid ühist tulevikku. Millal lapsed tulevad?

Eks seda näitab tulevik. Tänapäeval saadakse lapsi ka 30. ja isegi 40. eluaastates. Ma ei ole mõelnud, et kohe homme saan lapse. Aga kui ta tuleb, las ta tuleb. Iga naine, kes tahab omale järeltulijat, peab olema piisavalt iseseisev, et lapse eest hoolitseda. Tänapäeva ühiskonnas kasvatab last ju põhiliselt ema, sest isad… on väga palju tööl.

Millega sa peale poliitika tegeled? On sul hobisid?

Mulle meeldib joosta, teen seda põhiliselt Kadriorus ja maal metsas. Kui aega on, käin jõusaalis. Ja mulle meeldib väga lugeda. Eesti lähiajalugu ja ajalooraamatuid Esimesest maailmasõjast kuni tänapäevani, samuti Antiik-Kreeka ja Antiik-Rooma ajalugu. See huvi on jäänud kooliajast. Mu ajaloo- ja kirjandusõpetajad olid väga head.

Oli sul lapsena peale poliitikuks saamise ka muid unistusi?

Noorena tahtsin saada näitlejaks. Ma löön ka praegu Võsu rahvateatris kaasa ja elan seal oma väikest kirge laval välja. Käime koos nädalavahetuseti või õhtuti. Viimane poolaasta oleme harjutanud Kitzbergi „Libahunti”. Mina mängin seal Tiinat. Eks kui see lavale tuleb, pean oma välimust natuke muutma. (Naerab.)

Kui palju sa „Libahundi” Tiinas ennast ära tunned?

Tiina kui looduslapse osa on mul väga lihtne näidelda. Viibin väga palju looduses, endise ornitoloogiaühingu liikmena võin kohe öelda, milline on kiivitaja, milline musträstas. Lindude hääle tundmisega on keerulisem, aga spetsiifilised hääled – rukkirääk ja lõoke näiteks – tunnen ilmeksimatult ära. Metsvinti pean aga lähemalt jälgima ja vaatama, enne kui tema laulu ära tunnen.

Milline on sinu lemmiklind?

Linavästrik. Selline pisike ja mustvalge, kes kogu aeg hüppab. Temas on nii palju energiat ja ta on hästi elurõõmus, igal pool olemas, kogu aeg toimetab. Ta on julge ja armas. Kui vaikselt istud ja teda vaatad, võib ta su isegi omaks võtta ja päris lähedale tulla.
Siret Kotka: 16-aastaselt pole noor inimene veel küps valima

Siret Kotka astus 13-aastaselt Keskerakonna liikmeks ja on sellest ajast poliitikas aktiivne. Ometi on ta vastu peagi riigikogus hääletatavale seaduseelnõule, mis annaks 16-aastastele õiguse kohalikel valimistel valida. Miks?

„Kohtusin hiljuti Kadrina ja Haljala põhikooli õpilastega. Esitasin neile lihtsa küsimuse, kas peaksin vajutama rohelist või punast nuppu, kui see teema riigikogus uuesti arutusele tuleb.
Noored vastasid, et see ei huvita neid. Laua taga istus 25 inimest ja ainult kolm noort oskas vastata küsimusele: kui nad peaksid homme valima, siis millist erakonda ja inimest nad valiksid? Minu hinnangul ei ole noored valmis seesuguseks poliitiliseks kaasamiseks.
Soov saada kergelt noorte inimeste hääli ei ole siiras ja see teeb mind kurvaks.
Kui tahame reaalset noori poliitikasse kaasata, peaks iga vallavolikogu juures olema kohustuslik noorte volikogu, kes mõtleb tõesti kohalikul tasandil kaasa.
Kui noor saab 16-aastaselt valida, peaks tal olema ka õigus omavalitsusse kandideerida. 16-aastaseid aga ei huvita poliitika. Isegi üle 18-aastaste seas on see teema väga leige.
Noortel on muud mured ja hoopis teised mõtted peas.”
Lemmikretsept: lihtne tuurakala

Pese puhastatud tuur sooja veega ja aseta söömiseks sobivad tükid fooliumile. Maitsesta soola, tilli ja spetsiaalse maitseainega (seda müüakse eri nimede all, võib leida nii Vegeta- kui ka Klingai-nimelist). Soovi korral lisa ka natuke musta pipart. Küpseta 200 kraadi juures kuni 30 minutit. Head isu!