Venemaa lahendus oma korruptsioonile: võitlus Ameerikaga

Selleks et Venemaal edukalt varastada, läheb vaja nobedust ja ahnust. Eriti ahnust, sest väikese varguse eest võib kohtu alla sattuda.

Korruptsiooniga võitlemisest on Venemaal saanud otsekui rahvuslik hobi. Ilmselt võiks selle liigitada rahvuspärandiks ja paluda UNESCO-l kaitse alla võtta. Selle üldrahvaliku meelelahutuse juured ulatuvad kaugele minevikku. Juba üks 19. sajandi vene kirjandusklassikuid Mihhail Saltõkov-Štšedrin küsis: „Millal poleks mõni bürokraat olnud veendunud, et Venemaa on pirukas, millest võib vabalt endale tükikese haugata?”

Saltõkov-Štšedrinile polnud asi võõras: mitu aastat teenis ta asekubernerina Rjazanis ja Tveris. Seega teadis ta suurepäraselt, kuidas „haukamine” välja näeb. Lõpuks paluti Saltõkov-Štšedrinil teenistusest lahkuda. Tundub, et piruka juurde korrapärase järjekorra tekitamise asemel tahtis ta söökla hoopis kinni panna. Toimikuid, mida aus asekuberner oma Peterburi ülemustele saatis, loeti siseministeeriumis suure imestusega. Otsekui oleksite sõitnud autoremonditöökotta, aga meister hakanuks teile rääkima jalgsikäimise kasulikkusest ja kutsunud üles autost hoopis loobuma.