Legendaarsel ameerika jalgpalli treeneril Vince Lombardil oli põrgulikult õigus, kui ta ühes mängueelses kõnes kuulutas: „Võitmine on harjumus. Kahjuks ka kaotamine.”
Millegipärast alahinnatakse vaimu osatähtsust, ent võib kujutleda Kalev/Cramo enesekindlust enne finaalseeria esimest mängu: oleme Tartu Rocki eelmised 16 korda loputanud, küll loputame nüüdki.
Võitmine on tõesti harjumus, sest nagu Lombardi veel ütles, leiab võitja alati tee võitmiseks ja kaotaja kaotamiseks. Sellel, mis toimub mängu esimesel poolajal – nii Kalev kui ka Rock korraldasid möödaviskevõistluse –, ei ole lõpptulemuse jaoks tähtsust. Oluline on panna sisse otsustavad visked. Üks pani, teine mitte.
Huvitav, mis juhtuks, kui Rock ühe võidu kätte saaks? Kas tuuled pöörduksid, kui tartlased näeksid, et võita on võimalik? Paraku tuleb võit esmalt kätte saada, aga see pole lihtne, kui oled teinud kaotamisest harjumuse.
• Ikoon Jágr
Teinekord kutsutakse vanameister koondisse ikooniks. Et patsutab riietusruumis noorematele mängijatele õlale, jagab õpetussõnu ja suurendab enesekindlust.
• Naabritest parem