Kalle Palling: Muudame mikro- ja väikeettevõtete elu lihtsamaks, päriselt!

Mõned nädalad tagasi ilmusid leheveergudel pealkirjad "Läti majandusimest". Selle järgi on sealsetel mikroettevõtetel esimesel kolmel aastal maksumäär 9%. Kuigi eelmised kolm aastat Läti kogemust tõestavad, et ettevõtteid on juurde loodud ja riigikassasse on laekunud seeläbi ka rohkem maksutulu, on kuulda ka kriitikat. Lätis levib maksupettus ja mikroettevõtete vahel ebaaus konkurents, mitte maksuime, kirjutavad aastaid Lätis tegutsenud Eesti ettevõtjad.

Mida oleks meil Lätilt õppida, et teha Eestis paremini?

Läti skeemi, justnimelt skeemi, kopeerimine suurendaks tõenäoliselt maksupettuste osakaalu ja looks ebatervet konkurentsi ka Eesti ettevõtjate seas. Kui seostada soodsam käibemaksumäär ja ettevõtte aastane käive, loome ise võimaluse selleks, et samadele ettevõtlikele inimestele kuulub mitmeid samas valdkonnas tegutsevaid mikroettevõtteid, kes mitmel rindel tegutsedes lihtsalt optimeerivad riigile makstavat käibemaksu.

Minimaalne aruandlus

Meie „skeem" võiks põhineda minimaalsel aruandlusel, toetusmeetmetel ja töötajate arvust sõltuvast fikseeritud litsentsitasust ettevõtete käivitamis- ja arendusfaasis. See muudaks ettevõtja igapäevase aruandluse oluliselt lihtsamaks, jättes rohkem aega põhitegevuseks, ettevõtte arendamiseks ja kasvatamiseks. Samuti julgustab see järjest enam inimesi ettevõtlusega alustama.

Koalitsioonileppes on suur hulk meetmeid, mis on otseselt majanduskasvu ja ausa konkurentsi huvides, et riik tõhustaks järgnevatel aastatel maksude kogumist ning samal ajal vähendaks ettevõtete halduskoormust. Niimoodi muudame igapäevase ajaajamise ettevõtetele lihtsamaks ning ühtlasi on riigi eesmärgiks parandada maksude kogumist ja laekumist. Vaja on muuta igapäevane asjaajamine lihtsamaks kõigile ettevõtete, eriti väikestele.

Väikeettevõtluse halduskoormuse vähendamine, mikroettevõtluse maksustamise lihtsustamine ja riigile esitatavate andmete ühekordse küsimise põhimõtte rakendamine võiks seisneda selles, et sarnaselt füüsilise isiku tuludeklaratsiooni eeltäidetud vormidele rakendame sama lähenemist mikro- ja väikeettevõtete puhul.

Hiljuti oli mul kogemus juhilubade vahetamisega Maanteeameti e-teeninduses. Kui välja arvata see, et pidin külastama perearsti oma head tervislikku seisundit kinnitava tõendi saamiseks, võttis kogu protsess aega umbes kolm minutit. Kõik andmed minu kohta olid riigil juba olemas. Ka tõendi kinnituse saatis arst otse läbi e-tervise otse läbi süsteemi. Sarnane kogemus oli veel tänavu tuludeklaratsiooni täites, kus mul jäi vaid andmete kontrollimise ja kinnitamise vaev.

Aja kokkuhoid

Viies ka muu aruandlus e-riigi keskkonda kaoks vajadus eraldi raamatupidamise järele ning ühtlasi oleks väikeettevõtjal võimalik kokku hoida aega ja raha raamatupidaja, programmide ning lisadeklaratsioonide arvelt. Üks kindel sihtgrupp, kes säärast ettevõtlusvormi kasutaks ning selle rakendamisest võidaks oleks need, kelle eest sotsiaalmaks on tasutud kas riigi või tööandja poolt -alustavad ettevõtjad, need kes proovivad ettevõtluses kätt näiteks õppimise või põhitöö kõrvalt.

Selleks, et saaks enam inimesi, kes julgevad ja tahavad „kätt proovida" on plaanis lähiaastatel integreerida riiklikku õppekavasse esmane finantskirjaoskus, ettevõtlusõpe, programmeerimine ja robootika. Vastavasisuliste vaba- ja valikainete integreerimine tekitab noortes mitte ainult huvi vaid ka enesekindlust ettevõtlusmaastikul orienteerumiseks. Luues lihtsam keskkond ja pinnas mikroettevõtete tekkeks motiveerime noori juba varajases gümnaasiumieas või ülikooli esimestel aastatel proovima kätt ettevõtluses.

Seda mõtet pisut edasi arendades võime näha, et säärane maksusüsteem võiks sobida hästi ka iduettevõtetele. Ainus maksukohustus ettevõtte esmases arengufaasis on litsentsitasu, mis sõltub otseselt töötajate arvust. Juba täna on Eesti Londoni ja Berliini kõrval vägagi atraktiivne kasvulava iduettevõtetele. Transferwise, Fortumo ja CrabCad on jätkamas Skype'i alustatud edulugu ning ilmselgelt on riigi ülesandeks mitte ainult hoida vaid ka parandada keskkonda järgmistele edulugudele.

Loomulikult on planeeritavate seadusemuudatuste mõjud oluliselt laiemad kui alustavad ettevõtted või start-up'id. Justiitsministeeriumi juures tegutsenud töögrupi ettepanekute põhjal on plaanis läbi arutada ka võimalused kuidas lihtsustada aruandlust ja maksustamist FIE-dele. Samuti laieneb lihtsustatud asjaajamine arvestataval määral väiksematele mahetootjatele ja põllumeestele. Muuhulgas on Riigikogus arutusel määrus, mille eesmärgiks on lihtsustada üleminekut mahepõllumajanduslikule tootmisele ning populariseerida mahetoodangut, et võita rohkem tarbija usaldust.

Toetuste diferentseerimine

Ühest küljest on oluline, et suudaksime tulla lagedale uut ideedega, mis meie ettevõtluskeskkonda edasi viiks, kuid vähemalt sama oluline on, et vaataksime pidevalt üle olemasolevate tugisüsteemide töökorralduse ja kaasajastaksime neid vastavalt vajadusele. Just seetõttu hõlmab reformikava ka siseriiklikke ettevõtluse toetamise reegleid ja selle tegevusvaldkonna asutusi nagu EAS, Kredex ja Arengufond. Viimase on muuseas võtnud Riigikogus oma südameasjaks endine rahandusminister ja peaministri nõunik Maris Lauri. Ühest küljest on laias laastus meie eesmärgiks tõhustada riigipoolset toetust välisturgudele suunatud ettevõtlusele läbi turunduse, ning toote- ja teenusedisaini toetamise ja finantseerimise. Teisest küljest on eesmärgiks välistada igasugused toetused, mis kahjustaksid konkurentsi meie siseturul.

Jutt Läti majandusimest ei tundu vaibuvat ei meedias ega Riigikogu infotundides. Loomulikult hoiame lõunanaabritele pöialt - ei saa me läbi Lätita, aga kindlasti tuleks vaadata sealsetele maksumuudatustele pisut kriitilisema pilguga.

Kusjuures, meil algselt ebapopulaarne üle 1000-euroste arvete deklareerimiskohustus on seal kasutusel juba aastaid. Portugalis on sellega mindud veelgi kaugemale ja sarnaselt deklareeritakse kõik arved. Väidetavalt loositakse seal iga kuu kõikide õigeaegselt deklareerijate vahel lausa autosid välja.

Isiklikult arvan, et selline arvete deklareerimine on õige. Juba maksulaekumise  paranemine on kõnekas fakt sellest, et probleem reaalselt eksisteeris. Tunnustan ettevõtjad selle eest.

Samas arvan ka, et ettevõtjad, eriti mikro ja väiketootjad on ära teeninud tänasest väiksema halduskoormuse. Riik peab looma lihtsa keskkonna ettevõtte asutamiseks ja arendamiseks. Mõtlen siin halduskoormuse vähendamist, aruandluse viimist e- keskkonda ja väike ning mikroettevõtetele arengu ning kasvufaasis litsentsitasu kehtestamist.