Eesti avalikus debatis räägitakse ülekaalukalt põgenikest, kellele abi osutamine on inimlikkusest tulenev moraalne kohustus. Valdav osa paatides üle Vahemere tulevaid inimesi ei ole põgenikud, vaid immigrandid. Nad ei palu kaitset oma elule (või piinamise eest), vaid luba elada ja töötada.