Avalik vastus Uno Trummile

Kui lubate tulla kedagi vikatitega paika panema (vt EPL 01.07), on dialoogiks lootust vähe, aga proovima peab. Esiteks tahan ära märkida, et omistate mulle oma kirja alguses terve hulga väiteid, mida ma pole esitanud.

Ma ei ole kunagi öelnud, et maainimesed on rumalad, ei pese hambaid või ei teegi muud kui kaanivad kanget õlut. Ka mina elan muide suurema osa ajast maal, kuigi mu töö on linnas. Ja ma ei arva sugugi, et oleks korrektne maad ja linna sedasi vastandada. Ühes asjas olen teiega südamest nõus. Meil on oma riiki vaja selleks, et säiliks eesti keel ja kultuur. Selleks et oma sihti saavutada, peame suutma hoida kultuurikeskkonda elujõulisena. Seetõttu olen ka ise varem protesteerinud väikeste maakoolide sulgemise, kultuuri turuseadustele allutamise vastu ja nii edasi.

Meie vaated lähevad aga lahku selles, millisena me näeme eesti kultuuri tänapäeva maailmas ja tulevikus. Kirjutate, et eestlaseks jäämiseks peab mõtlema talupojarahvale omastes konservatiivsetes ja alahoidlikes kategooriates. Ma ei nõustu. Esiteks, eestlased on talupojarahvas praegu ainult oma juurte poolest. Mida edasi, seda suurem osa meist on sellised, kelle vanavanemadki on elanud linnas. Teine probleem on laiem. Kas kultuur saab üldse konservatiivne olla, selleks et säilida? Kas kultuuridevahelises suhtlemises lähevad identiteedid tingimata kaduma? Või ainult muutuvad?