Juhtkiri: väikeste ja suurte sulide sõel

Statistika näitab, et maksude kogumisel saadab maksu- ja tolliametit (EMTA) viimasel ajal edu. Sotsiaalmaksu on tänavu igas kuus laekunud 6–9% rohkem kui mullu. Kaasa on sellele kindlasti aidanud ka reidid, mida maksuametnikud teevad ümbrikupalga kahtlusega ettevõtetesse, et kontrollida, kas kõik tööpaigas tegutsevad inimesed on kantud tööregistrisse.

Nagu Eesti Päevaleht eelmisel nädalal kirjutas, on asi äärmuslikumal juhul läinud ehitusplatsil väidetavalt talgukorras töötavate ehitajate iganädalase filmimiseni. See konkreetne juhtum lõppes EMTA võiduga – „talgulised” võeti ametlikult tööle, töötajad said sotsiaalsed tagatised, riigikassasse hakkas nende palgalt laekuma maksusid. Maksukogumise edulugu küll, aga paneb ka mõtlema, kui suured jälgimis- ja sekkumisõigused võib EMTA-le anda. Praegu kooskõlastamisel olevas seaduseelnõus tahab rahandusministeerium EMTA-le õigusi juurdegi anda, aga paljud kodanikud arvavad, et neid on juba praegu piisavalt või liiga palju.

Küsimus pole ainult isikupuutumatuse piirides, vaid ka otstarbekuses. Näiteks tulu deklareerijaid on küll juurde tulnud, aga juurde on ühe hiljutise uuringu andmetel tulnud osalise ümbrikupalga saajaid. Kui turutingimused ei võimalda ettevõtjatel saadavast tulust täit tööjõumaksude koormat kanda, siis ta otsib viisi selle vähendamiseks või lõpetab äritegevuse. Nagu ütleb vanasõna – kaks kõva kivi ei jahvata head jahu. Reaalselt tegutsevate ettevõtjate maksukontroll on Eestis jõudnud tasemele, kus kruvide edasine pingutamine võib anda soovitule vastupidise tulemuse.

Kruvide edasine pingutamine võib lõpuks anda soovitule vastupidise tulemuse.

Selle asemel et veelgi tihendada väikeste sulide püüdmise mehhanismi, võiks nüüd tihendada ka suuremate sulide püüdmise sõela. Eespool nimetatud eelnõu väljatöötamise kavatsus sisaldaski sellist soovi. Rahandusministeerium soovis sätestada ka faktilise ühingujuhi vastutuse alused, et saaks paremini lahendada olukordasid, kus maksuvõlglane kasutab maksmisest pääsemiseks variisikuid.

Paraku tegi justiitsministeerium selle plaani maatasa, hoiatades, et „tekiks hulgaliselt vaidlusi selle üle, kas konkreetne isik on faktiline juht või mitte”, „võetaks sisuliselt ära piiratud vastutuse põhimõte ja ettevõtlusjulgus, mida ei saaks kindlasti õigeks pidada”. Probleemiga, mis ilma kahtluseta eksisteerib – mõelge kasvõi Autorollo juhtumile –, tegeleb riik seega endiselt põhjendamatu leigusega.