Küsimusega, mida teha Venemaalt tulevate intervjuusoovidega, on aastaid rinda pistnud paljud Eesti riigiasutused. Üldist Venemaa telekanalite „musta nimekirja” riigiasutustes pole, kuid Venemaalt saabuvate ajakirjanike soovidele öeldakse üha tihedamini „ei”. Kui seni tehti seda ümber nurga, siis viimasel ajal on mõne kanali puhul öeldud ka otse: Putini režiimi propagandakanaliga me ei suhtle.

„Venemaalt tulevate intervjuusoovide puhul peaks igal juhul punane lamp põlema minema, sest Venemaa üleriigilist meediat, eriti televisiooni, ei saa käsitleda ajakirjandusena ja me ei pea kaasa aitama Vene võimude propagandategevusele,” rääkis valitsuse meedianõunik Helin Vaher. Ta tõi välja, et igal ametiasutusel on mitu näidet, kus intervjuu on meelevaldselt kokku lõigatud ja esitatud naaberriigi režiimile sobivas kõverpeeglis. „Tõsi, viimasel ajal on ministeeriumitele intervjuusoove vähe olnud, mis ei tähenda seda, et nad oma töö unarusse oleks jätnud. Ilmselt püütakse kommentaare mujalt, mis tähendab, et teadlikkust Vene meediaga suhtlemisest on vaja endiselt tõsta,” rääkis Vaher.

Oma sõnumiga sinna ei pääse

Propagandakanalitega suhtlemisel on jäik ka kaitsepolitsei. „Vene riikliku telekanali reportaažile intervjuud andes on võimalus oma sõnumeid edastada null, küll aga on sajaprotsendiliselt kindel, et õnnestub kaasa aidata Venemaa mõjutustegevusele,” ütles kaitsepolitsei büroo juht Andres Kahar. Venemaa riiklikud telekanalid teevad igal aastal ühte-kahte pikemat reportaaži Eestist. „Kõik reportaažid on tehtud Venemaa mõjutustegevuse sõnumite levitamiseks: venekeelse elanikkonna diskrimineerimine, natsismisüüdistused ja Eesti riigi halvustamine ning marginaliseerimine.”
Igal ametiasutusel on mitu näidet, kus intervjuu on meelevaldselt kokku lõigatud ja esitatud naaberriigi režiimile sobivas kõverpeeglis.
Selliste telereportaažide kaudu levitatavate sõnumite eesmärk on Kahari sõnul takistada venekeelse elanikkonna lõimumist Eesti ühiskonda, tekitada rahvusrühmade vahel pingeid ja konflikte ning häälestada Venemaa enda elanikkond Eesti vastu. „Kõneisikutena kasutatakse üldjuhul venemeelseid aktiviste, aga alati püütakse leida kaamera ette ka mõni Eesti rahvusest isik ja mõni riigivõimu esindaja. Venemeelsed aktivistid lähevad enamasti ise rõõmsasti kaamera ette ja räägivad, mida vaja,” rääkis Kahar. Teisi meelitatakse tema sõnul valedega ja oma tegelikest eesmärkidest teada ei anta. „Telereporterile räägitust lõigatakse sobivad laused, vahel isegi ainult ühe- kahesõnalised, kontekstist välja ja kasutatakse eelkirjeldatud sõnumite levitamiseks.”
Kaitsepolitsei pareeris RT küsimusi kirjutades, et kõik asjakohane on juba Kapo aastaraamatus öeldud.
Kaitseministeerium saatis RT selge sõnaga kuu peale.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja Andres Sanga sõnul on vähe riike, kus välisajakirjanikel on nii lihtne valitsuse liikmetele ligi pääseda kui Eestis. „Samas peame endale aru andma, et Putini režiim, mille jaoks meedia on sama hästi kui relv, üritab meie avatust meie endi vastu ära kasutada. Seetõttu ei saa paraku Vene meediaga suhtlemisel alati järgida tavapäraseid vaba meediaga suhtlemise reegleid ja sageli on mõistlikum üldse suhtlemisest keelduda,” rääkis Sang. Eelkõige ei ole tema sõnul mõtet suhelda kanalite ja ajakirjanikega, kelle kohta on teada, et nad on varem teadlikult väärkasutanud neile usaldatud juurdepääsu. Seega tasuks pressiesindaja sõnul Vene ajakirjaniku päringu peale kõigepealt kolleegidelt teistest riigiasutustest järele küsida, millised on olnud kogemused selle kanali ja ajakirjanikuga.

„Kaitseministeerium on selgelt keeldunud suhtlemast Putini režiimi rahvusvahelise propagandatoru RT TV-ga, seda me neile ütlesime ja palusime edaspidi mitte tülitada. Samas oleme vahendanud infot ning korraldanud intervjuusid erinevate Vene online- ja paberväljaannetega, kellel ei ole vahetut sõltuvusseotust Putini režiimiga,” rääkis Sang.
Eesti kohta käivad kajastused Vene riiklikus telemeedias on viimase aasta jooksul muutunud veelgi teravamaks ja propagandistlikuks.

Mõningat suhtlust Venemaa meediaga kinnitas ka valitsuse meedinõunik Vaher. „Ei saa väita, et kõik Venemaa meediakanalid osaleksid Eesti-vastases infosõjas ja et neil on ilmtingimata kavas tulemust moonutada. On väiksemaid väljaandeid, kes võimude survest hoolimata üritavad siiski ajakirjandust teha ja sellistel puhkudel on aitamine, näiteks kasvõi faktidega, loomulik,” rääkis ta.

Välisministeeriumi pressiesindaja Mari-Liis Valteri sõnul on Eesti kohta käivad kajastused Vene riiklikus telemeedias viimase aasta jooksul muutunud veelgi teravamaks ja propagandistlikuks. „Teinekord on Vene ajakirjanikud ka ise tunnistanud, et Balti riikide, sh Eesti puhul on Vene riiklikule telemeediale seatud ette, millest täpselt ja kuidas kõnelda ehk siis tehakse puhtalt tellimuslugusid,” rääkis Valter. Siiski on ministeerium saanud kaasa aidata ka positiivse või neutraalse kõlapildiga lugudele, näiteks turismi ja kultuuri teemadel.