RAAMATUBLOGI: Traditsioonidesse mähkunud siidiuss
Robert Galbraith ehk tegelikult J.K. Rowling, kes nime taga peitub, jätkab briti krimka traditsioone ega julge esialgu tuntud rajast kõrvale astuda. Ent tema teine krimiromaan, „Siidiuss“ on esimesest, „Käo kukkumisest“ juba küpsem.
Harry Potteri saagadega läks Rowling (või Galbraith) oma teed ja vinklist välja. Ta lõi midagi tavatut, mis aga maailmale meeldis. Päkapikkudest ja võluritest, tundub, on lihtsam kirjutada kui krimiromaaniga maha saada.
Ju oli Rowling pisut pelglik, astudes teiste mängumaale. Näib, et ta pani punktide kaupa kirja, mida üks korralik krimka sisaldab ja millise stsenaariumi järgi see kirja panna.
Vahelepõikeks olgu öeldud, et kriitika ei tähenda kaugeltki kehva romaani. Afganistani sõjas jala kaotanud detektiivi Cormoran Strike’i elu ja võitlus pahadega on kenasti kirja pandud ja mõneti lummav. Üheöö teos see pole, kuid kätte võtad himuga.
Aga nüüd taas kriitikat. Tea, miks need britid ei talu otseseid ja kiireid suhteid, vaid lasevad asjal laagerduda. Samas on kolmnurk Strike, tema abilise Robini (naine, muide) ja tema rikkurist elukaaslase vahel omamoodi liin.
Niisiis on kadunud kirjanik, kes uue romaani käsikirjas tõmbab vee peale vaat, et kõigile tuttavatele. Kirjaniku abikaasa palkab Strike’i, kuid otsida ei tule kaua – mees on tapetud. Mõistagi. Ja Strike’i ülesanne, lõpuks suisa isiklik missioon, on mõrvar päevavalgele tuua.
Kui „Käo kukkumise“ järel oli küsimus, kas Galbraith (või Rowling) järgmise teosega areneb, siis vastus on jah. Nüüd püstitaks küsimuse, kas Rowling (või Galbraith) suudab ja julgeb briti krimka tavadest kõrvale astuda?
Uus Strike’i lugu ilmub esmakordselt lettidele USA-s 20. oktoobril ja kannab nime „Career of evil“. Robin saab paki, mis sisaldab naise jalga, misjärel peab Strike asuma tuhnima minevikus.
