Eerik-Niiles Kross: miks Urve Palo loobib sõnu, kui teab, et kapoga vestlusi ei saa kommenteerida?
Endine majandusminister Urve Palo, kelle ametisoleku ajal pikendati Tallinna sadama juhtide lepinguid ütles eile, et tema soovitas sadama nõukogu esimehel Remo Holsmeril enne vastavat otsust "igaks juhuks (Kaitsepolitsei)ametiga konsulteerida".
Mul pole isiklikult mingit kahtlust, et Palo võis taolise soovituse anda. Arusaamatuks jääb, miks ta viskab iseenesest elementaarse asja õhku jättes Holsmeri olukorda, kus ta ei saa poolelioleva uurimise ajal oma vestlusi kaitsepolitseiga ise kommenteerida.
Kõik, kes tunnevad mingil määral Eesti oluliste ametkohtade täitmise tavasid, teavad, et määratavetele või konkursiga täidetavatele riigi jaoks olulistele kohtadele ei panda inimesi, kelle puhul mõnel julgeolekuasutusel on välistavaid asjaolusid. Majandusminister on juba kinnitanud, et Tallinna sadama juhtide lepingud pikendati sisuliselt uurimise jätkumise huvides.
Vastavalt võib olla kindel, et Kaitsepolitseiamet informeeris kõiki asjassepuutuvaid otsustajaid sel määral, nagu tol hetkel uurimishuvi ette nägi. Kas Holsmer konsulteeris KAPO-ga või KAPO briifis Holsmerit, pidas vajalikuks või ei pidanud vajalikuks briifida ministrit, tulemus oleks ilmselgelt olnud sama.
Palo kummalisest avaldusest jääb pigem mulje, et KAPO pidas õigeks ministrit mitte liialt uurimise asjaoludega kurssi viia. Arvestades tema praegusi ütlusi, ilmselt õigesti tegi.
Täna võiks olla poliitikute ülesanne mõelda, kuidas riigile oluliste asutuste, eriti strateegiliste ettevõtete juhtkondi edaspidi niimoodi ametisse määrata ja seal pidada, et neid ei peaks hiljem vangi panema. Omalt poolt soovitan, sarnaselt riigisaladuse juurdepääsuloa taotlejate ja omajatega, kohustusliku julgeolekukontrolli kehtestamist. Seada, kes tema valitsemisalas peavad julgeolekukontrolli läbima, otsustab muide ka täna minister. Kui vastavad otsused oleks tehtud, ei peaks ka KAPO-ga "igaks juhuks konsulteerima".