Stsenarist, sarjade ja filmide unustatud kaasautor

Heade lookirjutajate nappus tuleb mitmest põhjusest: napib raha, napib praktikat ja ka tunnustust.

Eesti filmide ja sarjade tegijate tüüpiline mure on heade lugude põud. Täpsemalt kirjutajate põud, mida Eesti Päevalehe hiljutistes intervjuudes on maininud mitu produtsenti. Sama kinnitab Balti filmi- ja meediakooli (BFM) stsenaristikalektor Margit Keerdo-Dawson, kes on tuntud ka kui sarjade „Nullpunkt” ja „Klass – elu pärast” stsenarist.

„Kirjutajaid tegelikult on, aga väga vähe on inimesi, kes on ainult kirjutamisele pühendunud,” tõdeb ta. „Üks põhjus on klassikaline loomeinimeste probleem: loometööga elatist ei teeni, aga elatise teenimise kõrvalt ei jää aega süveneda.”