Jüri Ratas: mind häirib sügavalt asjaolu, et Euroopa ametikohti jagatakse salaja kuskil valitsuse tagatoas
Viimastel päevadel on meedias üpris palju kirjutatud Reformierakonna ja IRLi väidetavast kokkuleppest, mille põhjal saab Juhan Parts Eesti järgmiseks esindajaks Euroopa Kontrollikojas.
Endise riigikontrolöri ja peaministrina on ta kahtlemata laiapõhjalise töökogemusega kandidaat, kuid ma ei soovi laskuda debatti ühe või teise isiku kompetentsi osas. Mind häirib sügavalt hoopis asjaolu, et niivõrd olulisi otsuseid kavandatakse salaja kuskil valitsuse tagatoas, kuhu paistavad kuuluvat vaid kahe erakonna esindajad.
Valitsuskoalitsiooni kolmanda osapoole (SDE) reaktsioonist on näha, et seni pole teemat tõsiselt arutatud isegi mitte valitsuse tasandil. Kandidaadi otsimine ja leidmine on toimunud äärmiselt väikses ringis. Taoline varjatud tegutsemine ei sobi ühelegi avatud ja demokraatlikule riigile. Tegemist pole kohe kindlasti kahe erakonna siseasjaga, vaid rahvusvahelist mõju omava otsusega.
Eesti esindajaid Euroopa Liidu institutsioonides ja teisi kõrgeid ametikohti ei tohi valida kiirustades ning parteipoliitiliste kokkulepete alusel. Vajame õige otsuse langetamiseks sisulisi arutelusid ning oskust ja tahet hinnata inimesi nende kompetentsi, ametialase sobivuse ja võimekuse alusel. Eestil tuleb täita kõik meile usaldatud positsioonid (Euroopa Komisjonis, Euroopa Kontrollikojas jm) parimate võimalike inimestega. Kaalul on üheaegselt nii rahvusvaheliste organisatsioonide edukas toimimine kui ka meie riigi maine ja usaldusväärsus.
Tänasel valitsuskoalitsioonil on euroopaliku kaasamise tava mõistmiseni veel väga palju õppimis- ja arenguruumi. Taaskord lähtutakse põhimõttest, et on ainult üks õige arvamus (kandidaat) ning teiste seisukohti (ja kandidaate) pole mõtet isegi küsida, rääkimata nendega arvestamisest. Pidev avalikkuse eest varjatud tegutsemine kaugendab rahvast veelgi riigijuhtimisest ning süvendab ühiskonnas üleüldist usaldamatust. Oma selge jälje on see juba jätnud kõigi valitsuserakondade madalatele toetusreitingutele. Paraku tundub, et vigadest õppimise asemel, astutakse ükskõikselt ikka ja jälle samasse auku.
