Reinsalu rääkis ERR-i raadiosaates "Uudis+", et seoseid justiitsministrite koostöömemorandumi allkirjastamise ja võimalike takistustega Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimisega ei tasu otsida, sest piirilepingus on selgelt kirjas, et see reguleerib üksnes piirijoonega seotud küsimusi.

"Kaotusekahjusid seoses okupatsioonidega on ka Läti ja Leedu analüüsinud juba 20 aastat. Nad on jõudnud kaugemale kui Eesti ning on avaldanud kahjusid ka rahaliselt." Õigusvastase teo eest on võimalik nõuda täielikku kompensatsiooni. Näiteks Läti on välja arvutanud kahjuhüvitiseks üle 300 miljardi euro.

Reinsalu lisas, et okupatsioonikahjude hüvitamise küsimus on olnud laual aastaid ning Läti initsiatiiv seda asja ühiselt arutada on ainumõeldav ning tegemist pole üksnes riikide küsimusega, vaid puudutab otseselt inimesi, kellele on tekkinud kahju. "Rahvusvaheline praktika hüvitiste määramisel on täitsa olemas," lisas ta.

Asjaolu, et koostöömemorandumi allkirjastamist ei arutatud valitsuse tasandil, põhjendas Reinsalu sellega, et tegemist on justiitsministri pädevusvaldkonnaga ning otsust hakatakse valitsuse tasandil arutama siis, kui on vaja riigipoolset konkreetset juriidilist seisukohta.

"Läti ettepanek, et kolm Balti riiki peaks tegema koostööd, ühtlustama metoodikat ja analüüsima võimalusi, see on justiitsministri pädevus ja rahvusvahelisest õigusest tulenev nõudeõigus," selgitas justiitsminister.

Venemaa ise on öelnud Balti riikide justiitsministrite koostöömemorandumit kommenteerides, et see kahjutasu pole põhjendatud, kuna Venemaa on ise olnud totalitaarse režiimi ohver.

Valitsus oleks pidanud arutama

Reinsalu kinnitas, et tema tegevus ja initsiatiiv pole seotud IRL-i madala reitinguga ning koostöömemorandumit päevapoliitiliste sündmustega siduda on mõttetu. "See oleks pidanud olema küsimus, mida valitsus oleks pidanud arutama, kui ma oleks keeldunud Balti riikidega koostööst sellel küsimusel. Seda küsimust ei saa ignoreerida," sõnas ta.

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on Vene Föderatsioonil kontinuiteet Balti riike okupeerinud Nõukogude Liiduga. Justiitsministrid tõdesid, et just Balti riikide õigusliku järjepidevuse katkematus võimaldab sellist nõuet esitada. Rahvusvahelise õiguse järgi saab okupatsiooni eest nõuda nii varalise kahju hüvitamist kompensatsioonina kui vabandamist satisfikatsioonina, teatas justiitsministeerium.

Esimese sammuna lepiti kokku metoodikate ühtlustamises kahju hindamisel. Seejärel tuleb ühiselt formuleerida rahvusvahelise õigusega kooskõlas olev kahjunõue ning valmistada selle esitamise juriidilised sammud.

Reinsalu rõhutas, et ükski Balti riik ei ole loobunud ega kavatse ühepoolselt sellest nõudest loobuda. Lisaks riikide nõuetele vajavad analüüsi ka võimalikud üksikisikute kollektiivsed nõuded nii okupeerinud riigi õigusjärglase kui orjatööd kasutanud ettevõtete vastu.

Eestis on hinnanud okupatsioonikahjusid okupatsioonirežiimide repressiivpoliitika uurimiskomisjon, mis lõpetas töö 2004. aastal.

Rõivas ei teadnud Reinsalu "soolost" midagi ning ei mõista, mida sellest riigil võita on

Peaminister Taavi Rõivas kinnitas, et nii tema kui ka teised valitsuse liikmed polnud teadlikud justiitsministri Urmas Reinsalu koostöömemorandumi allkirjastamisest Läti ja Leeduga.

"Tegemist on Reinsalu initsiatiiviga, mille eesmärgist ei ole ma veel lõpuni aru saanud ja kas ta tõesti usub, et sellel võiks olla praktiline tulem," ütles Rõivas Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister".

Peaministri sõnul peab riik oma käitumises välispoliitikas olema järjepidev, väärikas ning rohkem ettearvatav. "Ma ei saa päris täpselt aru, mida meil riigina sellest memorandumist võita on. Minu jaoks on need teemad läbi arutatud aastaid tagasi ja ma ei näe selles perspektiivi. See tekitab välispoliitilist võbelust, mida Eestilt ei oodata."

Ta lisas, et taoline käitumine tekitab nii Venemaas kui lääneriikides teatud kulmukergitamist. "Olulistest välispoliitilstes küsimustes ja initsiatiivides on vajalik ikkagi ka rohkem kolleegidega nõu pidada, siis võib-olla oleks tulemus kokkuvõttes parem," sõnas Rõivas kokkuvõtteks.


Ilves: Eesti eesmärgiks ei ole pidevalt nõuda Venemaalt vabanduse palumist

Aastal 2006 ütles Eesti president Toomas Hendrik Ilves ajalehele Põhjarannik antud intervjuus, et ei pea väärikaks seda, kui Eesti muudkui nõuab Venemaalt vabandust Nõukogude okupatsiooni eest. Presidendi kantselei kinnitusel on Ilves tänaseni samal seisukohal.

"Eesti president seisab Eesti riigi väärikuse eest ning see ei ole väärikas, kui me aina paluksime ja küsiksime, alandades end teise poole tõrjuva vaikimise ees," sõnas Ilves intervjuus.

Ta tõi välja seiga oma ametisseasumise kõnest, kus ütles, et on saabunud aeg pöörata uus lehekülg ning minevikku mäletades mõelda tulevikule: "Eesti uus lehekülg eeldab, et me muutume paremaks. Et me ei süüdista, ei hirmuta ega ähvarda, ei maksa kätte ega solva. Me peame hakkama käituma nii, nagu tahaksime, et meiega käituksid teised. Teised inimesed ja teised riigid."

"Arvamus, et just nii on õige mõelda ja käituda, on minus vaid kinnitust kogunud. Loodetavasti muutuvad pikapeale ka kahe riigi suhted sellisteks, et Venemaal endal tekib soov tunnistada ajaloos toimunut, nagu ta on käitunud näiteks Poola, Tšehhi ja Ungari puhul," sõnas Ilves Põhjarannikule.