Segadus Balti riikide koostöömemorandumi ümber
Reinsalu rääkis ERR-i raadiosaates "Uudis+", et seoseid justiitsministrite koostöömemorandumi allkirjastamise ja võimalike takistustega Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimisega ei tasu otsida, sest piirilepingus on selgelt kirjas, et see reguleerib üksnes piirijoonega seotud küsimusi.
"Kaotusekahjusid seoses okupatsioonidega on ka Läti ja Leedu analüüsinud juba 20 aastat. Nad on jõudnud kaugemale kui Eesti ning on avaldanud kahjusid ka rahaliselt." Õigusvastase teo eest on võimalik nõuda täielikku kompensatsiooni. Näiteks Läti on välja arvutanud kahjuhüvitiseks üle 300 miljardi euro.
Reinsalu lisas, et okupatsioonikahjude hüvitamise küsimus on olnud laual aastaid ning Läti initsiatiiv seda asja ühiselt arutada on ainumõeldav ning tegemist pole üksnes riikide küsimusega, vaid puudutab otseselt inimesi, kellele on tekkinud kahju. "Rahvusvaheline praktika hüvitiste määramisel on täitsa olemas," lisas ta.
Asjaolu, et koostöömemorandumi allkirjastamist ei arutatud valitsuse tasandil, põhjendas Reinsalu sellega, et tegemist on justiitsministri pädevusvaldkonnaga ning otsust hakatakse valitsuse tasandil arutama siis, kui on vaja riigipoolset konkreetset juriidilist seisukohta.
"Läti ettepanek, et kolm Balti riiki peaks tegema koostööd, ühtlustama metoodikat ja analüüsima võimalusi, see on justiitsministri pädevus ja rahvusvahelisest õigusest tulenev nõudeõigus," selgitas justiitsminister.
Venemaa ise on öelnud Balti riikide justiitsministrite koostöömemorandumit kommenteerides, et see kahjutasu pole põhjendatud, kuna Venemaa on ise olnud totalitaarse režiimi ohver.
Valitsus oleks pidanud arutama
Reinsalu kinnitas, et tema tegevus ja initsiatiiv pole seotud IRL-i madala reitinguga ning koostöömemorandumit päevapoliitiliste sündmustega siduda on mõttetu. "See oleks pidanud olema küsimus, mida valitsus oleks pidanud arutama, kui ma oleks keeldunud Balti riikidega koostööst sellel küsimusel. Seda küsimust ei saa ignoreerida," sõnas ta.
Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on Vene Föderatsioonil kontinuiteet Balti riike okupeerinud Nõukogude Liiduga. Justiitsministrid tõdesid, et just Balti riikide õigusliku järjepidevuse katkematus võimaldab sellist nõuet esitada. Rahvusvahelise õiguse järgi saab okupatsiooni eest nõuda nii varalise kahju hüvitamist kompensatsioonina kui vabandamist satisfikatsioonina, teatas justiitsministeerium.
Esimese sammuna lepiti kokku metoodikate ühtlustamises kahju hindamisel. Seejärel tuleb ühiselt formuleerida rahvusvahelise õigusega kooskõlas olev kahjunõue ning valmistada selle esitamise juriidilised sammud.
Reinsalu rõhutas, et ükski Balti riik ei ole loobunud ega kavatse ühepoolselt sellest nõudest loobuda. Lisaks riikide nõuetele vajavad analüüsi ka võimalikud üksikisikute kollektiivsed nõuded nii okupeerinud riigi õigusjärglase kui orjatööd kasutanud ettevõtete vastu.
Eestis on hinnanud okupatsioonikahjusid okupatsioonirežiimide repressiivpoliitika uurimiskomisjon, mis lõpetas töö 2004. aastal.