Lähis-Ida riikide elanikud peavad kohanema tohutu kuumusega
Selle aasta mais ja juunis tabas Indiat erakordne kuumalaine: kuni 48 kraadini kerkinud õhutemperatuur nõudis vähemalt 2500 inimelu. Pakistanis näitas kraadiklaas 49 soojakraadi ja seal nõudis kuumus 2000 inimelu.
Augustis-septembris kordus samasugune kuumalaine Iraanis ja Iraagis, kus temperatuur kerkis üle 50 kraadi Celsiuse järgi. Kuveidi kuumarekord 52,8 kraadi püstitati juuli lõpus. Kuumalainete tõttu on sel aastal hukkunud ilmselt kümneid tuhandeid inimesi.
Küsimus on selles, millist temperatuuri inimorganism talub. Beduiinid on harjunud kõrbetingimustega, nad katavad ja kaitsevad oma keha ilmastikule sobiva rõivastusega.
Ent ühel päeval võib ööpäeva keskmine temperatuur nendegi jaoks talumatuks muutuda. Jõukamad naftaemiraadid suudaksid küll kogu sealse rahvastiku ventileeritud pilvelõhkujatesse elama panna, aga enamikust Lähis-Ida rahvastikust saaksid ikkagi kliimaohvrid ja ilmselgelt peagi ka kliimapõgenikud. Sellises kliimas poleks võimalik elada.
Kuumus sulatas autoosad
Augustis imestas Briti meedia, kuidas 37-kraadine temperatuur Itaalias ühe Renault Megane’i plastosad üles sulatas ja need mööda autokülgi alla voolasid. Kaks aastat varem oli Londonis pilvelõhkujalt peegeldunud valguskiir tänaval seisnud Jaguari metallkere sulama pannud.
Temperatuuri järsk tõus võib juba praegu ohtlik olla, kuid mis juhtuks siis, kui aasta keskmine temperatuur kerkiks veelgi ja samal ajal võimenduksid ka temperatuuriäärmused?
Ka see küsimus taandub kliimamudelitele, mis üritavad tuleviku ilmastikku ette näha. Teadlased täiendavad oma mudeleid pidevalt uute andmetega, aga see ei muuda fakti, et aasta keskmine temperatuur kerkib kogu maakeral. Selle peamine põhjus on kas inimtegevus või päikese aktiivsus või pigem mõlemad korraga.
Kuumalained sagenevad
Christoph Schär juhib Šveitsis Zürichi tehnoloogiainstituudi (ETH Zürich) juures asuvat atmosfääri- ja kliimateaduste instituuti. Ta töötab teaduskeskuses, mis kuulub maailma kümne parima ülikooli hulka. Ajakirjas Nature Climate Change ilmus tema töörühma järeldus, et alla sajandiga muutuvad temperatuuriäärmused, täpsemalt kuumalained Lähis-Ida regioonis elavatele inimestele talumatuks.
Zürichi teadlased kõrvutasid kaht eri stsenaariumi: üht, kus maailma kliima soojenemine jätkub seni prognoositud tempos, ja teist, kus kliima soojenemisele suudetakse pidur panna.
Võrreldi Kataris asuva Doha, Ühendemiraatides asuvate Abu Dhabi ja Dubai, Saudi Araabias asuva Dhahrani ja Iraanis asuva Bandar Abbasi kliimamudeleid ning ka seda, milline ilmastik võib olla näiteks muslimite iga-aastase palverännaku, hadži tipphetkel Mekas.
Kuumalained võiksid kuiva kuumuse (ehk selle, mida tavalised termomeetrid näitavad) viia Mekas 55 soojakraadini Celsiuse järgi, aga üle 50%-line õhuniiskus muudab selle juba inimestele surmavaks. Pikem niiskes kuumuses viibimine kutsub esile hüpertermiat ehk organismi ülekuumenemist, mille tagajärg võib olla surm.
Kohas, kus kohtub korraga üle kahe miljoni palveränduri, on asi naljast kaugel.