Heljo Pikhof: seaduste tõlgendamine lubab enamiku probleeme lahendada

Riigikogu õiguskomisjoni esimees ei soovita minna oma õiguste realiseerimiseks kohtusse, vaid loodab 51 poolthäält nõudvate sätete väljavõtmisele.

Õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof, tänaseks on selge, et kooseluseadus jõustub 1. jaanuaril ilma rakendusaktideta. Juristid vaidlevad aga, kas ta üldse saab ilma rakendusaktideta jõustuda? Mis siis uuest aastast oma partnerlust registreerida soovivate inimeste jaoks muutub?

1. jaanuaril muutub see, et erinevalt tänasest saavad kooselu registreerida soovijad pöörduda notari poole ja kooselulepingu sõlmida. Näiteks soovitan tutvuda notar Priidu Pärna seisukohavõttudega. Tema leiab, et probleemi ei teki.

Mida see, et rakendusakte pole, praktikas tähendab? Kus tekib peamine vastuolu?

Peamine probleem on vähene õigusselgus. On normaalne, et kehtivad seadused otsesõnu reguleerivad registreeritud kooselust tulenevaid suhteid, nagu see on teistegi suhete puhul. Kõnealusel juhul tuleb aga kasutada õiguse analoogiat ja tõlgendada teisi seadusi kooseluseaduse regulatsiooni silmas pidades. Tõlgendamise kaudu on võimalik enamik küsimusi lahendada, aga normatiivne õigusselgus oleks loomulikult parem.