Jah, siin pildil on ka täna erakoolid. Erakoolides töötavad head õpetajad, neis õpib palju lapsi ja koolide ümber on lapsevanemad, kes tahavad kooli elus kaasa rääkida. Erakoolid, kus hoolitakse, hoolitsetakse ja tehakse ära, on kogukonnana töötava ühiskonna parim näide. Neis panustatakse nii oma raha, tööjõudu kui ka vaba aega. Erakoolid ei ole nn eliidi kasvulava, vaid pigem võimalus neile lastele, keda väsitab või muserdab suure klassi ja kooli elurütm. Olen käinud mitmes erakoolis külas ning näinud neis tavaliste eesti inimeste heatujulisi ja õpihimulisi lapsi. Olen näinud kooli ümber töökalt askeldavaid lapsevanemaid, näinud kodu ja kooli koostööd selle kõige ilusamas ja sisukamas seoses ehk sooviga kasvatada koos kooliga häid ja tublisid inimesi.

Kui täna kinnitab haridusminister, et erakoolid on ainult asutajate endi asi või et nende koolide toetamine tegevuskuludega on maksuraha ebaõige kasutamine, siis vaidlen sellele vastu. Erakoolid on meie koolivõrgu osa, ministeerium on neile tegevusload andnud ja mõned aastad tagasi selgesõnaliselt ka kinnitanud nende vajadust ja olulisust haridusmaastiku elavdamisel ja mitmekesistamisel.

Seega: enne kui jäetakse erakoolidele makstav tegevustoetus vaid kohaliku omavalitsuse otsustada ja kanda, on vaja vastuseid mitmetele küsimustele:

1. Kas pole mõistlik arutada iga omavalitsuse ja siis ka maakonna koolivõrku kui tervikut, võtta arvesse nii tegutsevad munitsipaal- ja riigikoolid kui ka erakoolid ning siis otsustada, milliseid koole, millise kallaku ja eripäraga piirkond vajab, lubades endale ka julgust mõnes kohas otsustadagi juba tegutseva erakooli kasuks?

2. Kas erakoolide tegevustoetus võiks olla nt 75 või 80% munitsipaalkoolidele makstavast riigipoolsest toetusest, arvestades seda, et ka need lapsevanemad, kelle lapsed käivad erakoolis, maksavad riigile maksusid ning et kui need lapsed läheksid õppima kõrval asuva valla kooli, siis ju neile see tegevustoetus nn pearahana makstakse?

3. Kas paindlikkus ja mitmekesisus pole siiski haridussüsteemi tugevus mitte nõrkus, sest ühtluskooli põhimõte tähendab ka õppimistingimusi igale lapsele just temale sobivas nõudlikkuse astmes?

4. Miks selle aasta märtsis haridus- ja teadusministeeriumis valminud "Koolivõrgu programmis" pole arvestatud olemasolevate erakoolidega ega neid isegi mitte mainitud?

5. Kui haridusliku erivajadustega laste (HEV 2) õppekoha raha tasub erakoolile riik, kuidas siis jääb munitsipaalkoolides õppivate haridusliku erivajadustega laste tasustamisega?

See, et erakoole on lubatud asutada nii, et nad pole pidanud asutamiseks nõu pidama kohaliku omavalitsusega, on viga, mida tuleb tunnistada ja ära parandada. Erakool peab töötama koostöös omavalitsusega, see on elementaarne. Kuid selleks parandamiseks pole vaja seadusemuudatust.

Eesti ühiskonna tugevus on inimeste enda vabatahtlikus koostöös ja panustamises. Erakoolid on elav ja tegus toimiva kodanikuühiskonna näide. Seades erakoolide tegevustoetuse sõltuvaks vaid omavalitsuse heast tahtest, asetab riik omavalitsused taas keerulisse olukorda, pannes neile vastutuse kord petetud usalduse eest. Paneb vastutuse, millega ei tohi arveldada, sest usaldus on niisama kallis vara nagu haridus.