POOLT
Andres Laisk, Saue vallavanem
Sädelus, ilu ja vaatemäng on meie elu pärisosa. Ilutulestik on üks meelelahutuse vorme, seda ei pea üheselt hukka mõistma.

Ilutulestik on nagu sädelevad klaashelmed või kohevad sabasuled. Arvestades seda, kui palju raha lendab lühikese aja jooksul suure mürina saatel taevasse, sealjuures täpselt teadmata, kui paljud selle vaatamisest tegelikult rõõmu tunnevad, on see loomulikult raiskamine. Omamoodi klassikaline enesenäitamine, mis hiljem võimaldab võrrelda ja arutleda, kellel oli rohkem, suurem ja ilusam. Teisalt võib see olla ka väga isiklik ja sealt alates ei mõista mina kohut, kas see on raiskamine või mitte. Kui inimene on harjunud oma elu tähtsündmust või ka aastavahetust tulestikuga tähistama, siis võib selle ärajätmine viia ettearvamatute tagajärgedeni. Sädelus, ilu ja vaatemäng on ju meie elu pärisosa mitte ainult vana-aastaõhtul, vaid pidevalt. Selles kontekstis on tegemist lihtsalt ühe meelelahutuse vormiga, mille kasutegurit ei saagi päriselt rahanumbritesse panna.

Saue vald oma elanikele eraldi ilutulestikku ei korralda. Kõigile kättesaadav püromaterjal tingib selle, et avalikus ruumis jagub paugutamist niigi. Mis puutub minusse isiklikult, siis minevikus on pauku tehtud küll, aga praegune meeleolu on selline, et eelistaksin selle raha heategevusele anda.

Andres Laisk
VASTU
Epp Petrone, kirjanik ja keskkonnahoolik
Ilutulestik on inimeste mõttetu kapriis, mis mürgitab keskkonda ja laseb hulga raha vastu taevast.

Kui on ilutulestik, siis on kohustuslik hoiak: pea kuklas ja silmad kindlas punktis. Kui end lõdvaks lased ja mujale vaatad, siis oled justkui asjatult oma aega raisanud.

Aga kogu see vaatepilt on tegelikult ju raiskamine: raha vastu taevast laskmine, keskkonna mürgitamine. Kas pole?

„Kes on korra sõda kogenud, see ei suuda eales ilutulestikku nii võtta nagu enne. Sa tahad varjule joosta, sa tahad nutta, sest mälestused rebestavad nii valusalt.” Nõnda rääkis mulle kord aastaid tagasi Küprosel üks serblanna, sõjapõgenik. Ilutulestikku nähes mõtlen ma alati tema sõnadele. Ja mõtlen, et selleks ei olegi vaja olla sõda kogenud, et ilutulestik külmavärinad ihule tooks.

Mulle pole ilutulestik juba instinktiivselt mitte kunagi meeldinud. Ja kes viitsib vähegi guugeldada, see leiab ka palju ratsionaalseid põhjuseid, miks ilutulestiku korraldamise vastu olla.

Muide, loomad teavad hästi, et see paugutamine pole õige asi. See on inimkonna sama mõttetu kapriis nagu iga sõda.

Epp Petrone