Tiigiks maskeeritud ebaseaduslikud kaevandused teevad keskkonnaministrile tuska
„Keskkonnaministeerium on probleemi leevendamiseks teinud või kavandamas mitmeid muudatusi õigusruumis, kuid leiame, et probleemi kõrvaldamiseks tuleb piirata võimalusi kaevandamilubade taotlemise kohustusest kõrvalehiilimiseks tiikide rajamise sildi all. Tekkinud olukord näitab, et kui maapõuepoliitika elluviimisel on eelnevatel aastatel puudunud järjepidevus, siis osa ettevõtjaid pole sellel ajal käed rüpes tukkunud," selgitas keskkonnaminister Marko Pomerants pressiteenistuse vahendusel.
"Teadaolevalt on ühed suuremad looduslike ehitusmaterjalide tarbijad Eestis Maanteeamet ja RMK, kellele pakutakse ja kes potentsiaalselt võivad tarbida ka kõige suuremas koguses tiikidest pärinevat materjali. Tean, et tekkinud olukord pole nende süü, nemad toimetavad loodud õigusruumis,“ lisas ta.
Seetõttu andis keskkonnaministeerium RMK-le suunise, et edaspidi seataks kõigis uutes ehitushangetes täiendav tingimus, mille kohaselt objektidele tarnitavad looduslikud ehitusmaterjalid (liiv, kruus, paekivi) võivad pärineda vaid kehtiva kaevandamisloaga karjääridest ja kaevandustest. Lisaks tuleb seada tingimus, et töö tegija peab esitama RMK-le pärast töö valmimist aruande, milles näitab ära, millistest karjääridest ja kaevandustest ta looduslikke ehitusmaterjale hankis ja millises koguses.
Keskkonnaministeerium tegi samade tingimuste maanteeameti hankedokumentidesse lisamise ettepaneku ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.
Tiigid meelitavad skeemimeistrid
Tiigi rajamine ei erine olemuslikult kuigi palju karjääri rajamisest ja kasutamisest ning tiigi rajamisel on võimalik saada suures koguses tarbimisväärtusega looduslikku ehitusmaterjali (liiva, kruusa, paekivi).
Erinevus on vaid selles, et karjääri rajamine ja kasutamine on oluliselt aeganõudvam, kulukam ja paremini kontrollitud kui tiigi ehitamine. Maapõueseadus võimaldab õiguspäraselt ehitatud ehitisest ülejäänud kaevist Keskkonnaameti nõusolekul võõrandada või kasutada väljaspool kinnisasja.
Sellist regulatsioonide koostoimet on mitmed isikud kasutanud ära, et tiikide rajamise varjus kaevandada. Keskkonnaministeeriumile teadaolevalt on alates 2013. aastast üle Eesti selliseid tiike, mille rajamisest ülejäänud materjali on võõrandatud või kasutatud väljaspool kinnisasja 17.
See ei tähenda, et kõigi nende tiikide puhul oligi eesmärgiks materjali saamine, kuid ilmselt on nende hulgas ka selliseid. 17 tiigi rajamisest ülejäänud ja võõrandatud või väljaspool tekke kinnisasja kasutatud materjali kogus on kokku umbes 580 tuh m3.
