Mati Heinsar oli suur ja südamega Viimsi ehitusmees, kes oskused midagi kätega ära teha päris oma isalt. Isa mälestust hoidis Mati hardalt, rajades isa-poja suhte meenutuseks Virumaa rannale, kus lapsepõlves koos aega veedetud, ka rannarahva talumuuseumi.

Heinsar hoidis sooje inimsuhteid. Sõpradele võis ta kasvõi ise kalluriroolis ehitusmaterjale tuua ja muidu abiks olla. Sportlike ärimeeste Mati Heinsari, Peeter Luige, Enn Veskimäe, Toomas Annuse, Riho Suuna ja teiste ühised jalgrattareisid viisid neid igal kevadel Itaalia ja Prantsusmaa mägedesse.

Viimsi tehnikahuviliste rõõmuks kogus Mati Heinsar endale enneolematu kogu vanu sõiduautosid, Ida-Saksa Trabantist kuni Stalini-aegse ZIS-i ja Mercedeste haruldaste mudeliteni.

Kuigi nii auto kui krossirattaga sõitis Mati vilunult ja ettevaatlikult, katkes just autoroolis tema elutee. Olgu see ka kõige rahulikematele maanteesõitjatele meenutuseks: suurel kiirusel on meie saatus Jumala käes.