Liberaalide fraktsiooni juht europarlamendis sooviks vene keelt EL-i ametlikuks keeleks

Euroopa Parlamendi liberaalide fraktsiooni (ALDE) juht, Belgia endine peaminister Guy Verhofstadt leiab, et vene keel peaks olema Euroopa Liidu ametlik keel, sest Balti riikides elab miljoneid venekeelseid inimesi.

Verhofstadt andis 2. jaanuaril intervjuu flaami ajalehele De Standaard, mis küsis, kas venelastele avaldab mingitki mõju see, kui mingi poliitik Brüsselis neile epistlit loeb.

„Üks moment, ma ei ole „venelaste“ vastu. Ma armastan seda maad ja selle elanikke. Ma leian, et me peaksime olema lahkemad viisadega üliõpilastele, teadlastele, äriinimestele, tavalistele kodanikele. Ma olen teinud ettepaneku, et vene keelt tunnustataks Euroopa Liidu ametliku keelena: Balti riikides elab miljoneid venekeelseid inimesi. Minu jaoks algab Euroopa tsivilisatsioon Atlandi ookeanist ja jätkub kuni Volgani,“ ütles Verhofstadt vastuseks.

Verhofstadt juhib Euroopa Parlamendis fraktsiooni, kuhu kuuluvad Eestist Kaja Kallas, Urmas Paet ja Yana Toom. Verhofstadti avalduse vastu võttis aga esimesena sõna Läti esindaja Roberts Zīle.

Zīle sõnul on Verhofstadti seisukoht, et vene keel tuleks teha Euroopa Liidu ametlikuks keeleks talle suur üllatus. Zīle räägib, et Lätis ja Eestis teatakse, kuidas käib integratsioon, ning meil on raskused ajaloo, okupatsiooniaja, meie riikide kolonisatsioon tõttu, kuid me teame, kuidas oma probleeme lahendada. Zīle palub Verhofstadti, et viimane jätaks selle teema Lätile ja Eestile, ning hindaks parem oma saavutusi kümne aasta jooksul, kui ta oli Belgia peaminister.

Paet: ELi ametlikud keeled on liikmesriikide ametlikud keeled ja nii peab jääma

Eurosaadik Urmas Paeti meelest pole mõeldav vene keele muutmine euroliidu ametlikuks keeleks.

"Ma ei nõustu Guy Verhofstadti mõttega Euroopa Liidu ametlike keelte osas," ütles Paet. "ELis kehtib põhimõte, et ELi ametlikud keeled on liikmesriikide ametlikud keeled ja nii see peab jääma. Kõigis liikmesriikides on elementaarne, et inimesed suudavad oma maa ametlikus keeles suhelda või püüdlevad selle poole. Seega ei ole ei sisulist ega vormilist tegelikku probleemi, mida ametlike keelte ringi laiendamisega lahendada."

ELi riikides räägivad inimesed peale ametlike keelte veel kümneid keeli - peale vene keele näiteks ka ukraina, valgevene, türgi, araabia, suahiili, saami, mandariini ja paljusid teisi - ning ei ole mõeldav, et kõigist neist keeltest saaksid ELi ametlikud keeled, ütles endine välisminister. "Pealegi juba praegu kurdetakse, et kõike tuleb ELis liiga palju tõlkida, sest ametlikke keeli on juba praegu üle kahekümne. See on väga kulukas. ELi tulevase laienemisega ametlike keelte arv kasvab niigi."